Petserimaal asuva kinnistu kompenseerimine omanikule

Tere
Juhtum on järgmine. Inimese isa ostis 1937. aastal Petseri külas umbes ühe hektari maad. Petseri on aga hetkel faktiliselt juba neljakümnendate aastate keskelt Venemaa käes ja praegune piirileping, mis pole veel küll Eesti ega Venemaa parlamentides ratifitseeritud, sisaldab seda, et Eesti loobub Petserist. Inimene ei soovi maad tagasi, kuid tahab kompensatsiooni. Kas inimesel on õigus saada riigilt selle maa väärtuses kompensatsiooni selle eest, et ta jäi oma maast ilma, kui Venemaa selle endale haaras ja Eesti otsustas seda mitte tagasi nõuda? Kui ei/jah, siis miks/miks mitte ja mis punkt seadustes seda ütleb?

Taust selgituseks: Tema küsimus lähtub poleemikast aastal 2015, mil Petseri endised maaomanikud kirjutasid Riigikogule piirileppe vastuvõtmise osas. Neid nõustanud jurist ütles, et Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seadus kehtib siiani. Seaduse paragrahv 4 sätestab, et isikutel on on õigus nõuda õigusvastaselt võõrandatud kinnisvara tagastamist sellest sõltumata, kas nad on taotlenud vara kompenseerimist või kas see on neile kompenseeritud. Seda seadust on tegelikult hiljem muudetud ja praegu on seal kirjas, et maa tagastamist võis nõuda kuni aastani 2000. Aga kompensatsiooniõigusest seal ei räägita.

Jurist lisas toona: "2002. a. 1. jaanuaril jõustunud „Riigivastutuse seaduse“ alusel tekib eelnimetatud isikutel nõudeõigus Eesti Vabariigi vastu, kes ei ole pidanud kinni seaduses sätestatust ning eelnimetatud isikutel on ilmne õigus nõuda oma vara väärtuse hüvitamist lähedases piirkonnas asuva vara turuväärtusest lähtudes." Kas see on tõsi? Sest ma ei leia sealt seadusest tegelikult midagi, mis räägiks hüvitamisest vastavalt turuväärtusele.

Ette tänades

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ja kompenseerimist reguleerib Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus ja selle seaduse alusel vastu võetud valitsuse määrused. Lisaks on vastu võetud Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seadus.
Vara kompenseerimise menetlust korraldavad ja kompenseerimist otsustavad kohaliku omavalitsuse täitevorganid. Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduses nimetatud vara eest määrab kompensatsiooni Petserimaa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjon ning Narva jõe taguse maa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Ida-Viru maakonnakomisjon.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise eelduseks on tähtaegselt esitatud avaldus. Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduse § 8 lg 1 kohaselt võis vara tagastamisnõudeid esitada 2000. aasta 1. märtsini. Juhul, kui avaldust selleks tähtajaks ei ole esitatud, siis on avalduse esitamise tähtaeg mööda lastud. Avalduse esitamise tähtaja ennistamine on küsitav, sest tähtaega on niigi pikendatud.
Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ning tema testamenti ei ole või see ei vasta nõuetele või testament ei hõlma kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või testamendijärgne pärija (pärijad) on surnud, on kas kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või selle testamendis märkimata osa ulatuses omandireformi õigustatud subjektid: 1) endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades;
2) endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast), ning endise omaniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda ainult selle vara tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende abikaasal või vanemal. Seega avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks oleks saanud esitada Petserimaal 1937.a. kinnistu ostnud isa pärijad. Käesoleval ajal on Ida-Petserimaal asuv ja õigusvastaselt võõrandatud vara õigustatud isikute avalduste alusel enamasti kompenseeritud.


Vastas Vambola Olli.

Tere

Suur tänu. Siiski üks lisaküsimus. Ütlesite, et avalduse esitamise tähtaja ennistamine on küsitav, sest tähtaega on niigi pikendatud. Mida ennistamine antud juhul tähendaks? Kas see tähendab, et on mingi võimalus, et inimene saab taotluseks uue tähtaja? Kes seda ennistamist sellisel juhul otsustab?

Lisaks, ütlesite, et tähtaega on pikendatud. Millal ja kui palju seda pikendati?

Ette tänades

Ei ole võimalik taotleda uut tähtaega. Avalduste esitamise tähtaeg on sätestatud seaduses ja selleks oli 01. Märts 2000.a. Hiljem esitatud taotlusi vastu ei võeta ja menetlust ei alustata. Komisjon ei ennista ilmselt tähtaega kuna sellisel juhul oleks tegemist seaduserikkumisega. Kui tähtaega avalduse esitamiseks oleks mööda lastud mõjuval põhjusel (haigus või muu oluline põhjus, mis takistas avalduse esitamist) mõni päev või kuu, siis võiks kõne alla tulla taotluse esitamine avalduse esitamisel tähtaja ennistamiseks st lugeda, et avaldus on esitatud tähtaegselt. Nüüd 2017.a. ei tule tähtaja ennistamine ilmselt kõne alla, sest avalduse esitamise seadusele vastavast tähtajast on möödas peaaegu 17 aastat.
Varasemalt kehtis seadus, millega oli kehtestatud avalduste esitamise tähtaegade ennistamise kord õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel. Tähtaja ennistamise taotlemiseks esitatakse keskkomisjonile kirjalik taotlus, milles tuleb ära näidata kehtestatud tähtaja möödalaskmise põhjused ning millele lisatakse neid põhjusi tõendavad dokumendid. Koos tähtaja ennistamise taotlusega esitatakse keskkomisjonile ka avaldus, mille esitamise tähtaega taotletakse ennistada. Käesoleval ajal on viidatud seaduse kehtetu.
Omandireformi õigustatud subjektidel oli õigus esitada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldusi kuni 1992. a. 17. jaanuarini. Avaldusele tuli lisada olemasolevad dokumendid vara kuuluvuse, koosseisu ja maksumuse kohta. Tõendeid vara tagastamise ja kuuluvuse kohta sai esitada kuni 31. detsembrini 1997.a. Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduse § 8 lg 1 kohaselt võis vara tagastamisnõudeid esitada veel 2000. aasta 1. märtsini.


Vastas Vambola Olli.