Töötuskindlustushüvitis
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Töötuskindlustushüvitis
Tere, olin katseajal riigiasutuses. Enne katseaega leidsin, et see töö ei sobi ikka mulle ja tegin avalduse töölt lahkumiseks omal soovil. Teenistussuhte lõpetamise aluseks märgiti: ATS § 87 lg 1 ja ATS § 87 lg 3. Töötukassas töötuskindlustushüvitist taotledes selgus, et mulle seda ei määrata, kuna lahkusin omal soovil. Töötukassa kodulehel on selgelt kirjas, et kui teenistussuhe/tööleping lõppeb katseajal, siis mul on õigus hüvitisele. Kuna MTA töötamise register ei võimalda valida ATS § 87 lg 3, vaid ainult omal soovil lahkumise, siis pidi tööandja veel saatma Töötukassale käskkirja ja tõendama, et jah, tõesti teenistussuhe lõppes katseajal. Ikka on Töötukassast vastus eitav - ma ei saa hüvitist. Suhtlesin nendega ja selgitasin, et katseaeg ongi ette nähtud selleks, et proovida nii töötaja kui ka tööandja poolselt, kas töö sobib. Antud juhul otsustasin mina, et ei sobi. Sama oleks võinud teha ka tööandja. Ja mul oleks seaduse järgi ju õigus hüvitisele, kui see otsus tehakse katseajal. Selle peale öeldi, et oleks TLS alusel sõlmitud tööleping, siis oleks lihtsam, aga kuna on ATS alusel, siis ma hüvitist ei saa. Kas amentnike ei kehti siis mitte samad reeglid/seadusandlus, mis töötajale? Ette tänades, G. A.
Re: Töötuskindlustushüvitis
Töölepingu seaduse regulatsioon ja avaliku teenistuse seaduse regulatsioon erinevad katseaja ebarahuldava tulemuse osas mõningal määral.
Kui töölepingu seaduses on katseajal töölepingu ülesütlemiseks mõlemale töösuhte poolele üks ja sama õiguslik alus ehk TLS § 86 lõige 1, siis avalikus teenistuses see nii ei ole.
Kui ametnikule ei sobi teenistuskoht, siis ta saab teenistusest lahkuda küll lühema etteteatamistähtaja, kuid teenistusest lahkumise õiguslikuks aluseks jääb siiski ATS § 87 lõige 1. See aga ei anna töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 1 kohaselt töötuks jäämisel õigust töötuskindlustushüvitisele.
Kui aga ametnik tunneb, et tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või tajub seda tööandja, siis algatatakse teenistussuhte lõpetamine ATS § 91 alusel.
See eeldab pooltevahelist suhtlust, sh kohustust, et enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. ATS § 91 alusel teenistussuhte lõpetamine annab õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist, kui kõik muud eeldused hüvitise maksmiseks on seejuures täidetud.
Täpsustan veel, et ATS § 87 lg 3 ei ole teenistussuhte lõpetamise õiguslikuks aluseks, vaid teenistussuhte lõpetamisest etteteatamise tähtaja erandit reguleeriv säte.
Vastas Meeli Miidla-Vanatalu.
Kui töölepingu seaduses on katseajal töölepingu ülesütlemiseks mõlemale töösuhte poolele üks ja sama õiguslik alus ehk TLS § 86 lõige 1, siis avalikus teenistuses see nii ei ole.
Kui ametnikule ei sobi teenistuskoht, siis ta saab teenistusest lahkuda küll lühema etteteatamistähtaja, kuid teenistusest lahkumise õiguslikuks aluseks jääb siiski ATS § 87 lõige 1. See aga ei anna töötuskindlustuse seaduse § 6 lg 2 p 1 kohaselt töötuks jäämisel õigust töötuskindlustushüvitisele.
Kui aga ametnik tunneb, et tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või tajub seda tööandja, siis algatatakse teenistussuhte lõpetamine ATS § 91 alusel.
See eeldab pooltevahelist suhtlust, sh kohustust, et enne ametniku katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamist tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse andmiseks. ATS § 91 alusel teenistussuhte lõpetamine annab õiguse taotleda töötuskindlustushüvitist, kui kõik muud eeldused hüvitise maksmiseks on seejuures täidetud.
Täpsustan veel, et ATS § 87 lg 3 ei ole teenistussuhte lõpetamise õiguslikuks aluseks, vaid teenistussuhte lõpetamisest etteteatamise tähtaja erandit reguleeriv säte.
Vastas Meeli Miidla-Vanatalu.