MTÜ liikmete õigused ja kohustused
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
MTÜ liikmete õigused ja kohustused
Kas on seaduslik jagada MTÜ liikmed (nii füüsilisest isikust, kui ka juriidlilisest isikust liikmed; nii olemas olevad, kui ka tulevikus liituvad liikmed) erinevatesse kategooriatesse ja kehtestada neile põhikirjaga erinevad õigused ja kohustused?
Re: MTÜ liikmete õigused ja kohustused
Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) annab mittetulundusühingute mõiste ja see on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu liikmete õigused peavad olema sätestatud põhikirjas. MTÜS § 12 lg 1 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Mittetulundusühingul peab olema vähemalt kaks liiget, kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete arvu. Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Kui mittetulundusühingu põhikirjas on ettenähtud erisused füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute õiguste osas, siis on see olnud põhikirja vastu võtnud liikmete otsustus ja tahe.
Iseendast ongi õiguslikult füüsilised isikud ja juriidilised isikud erinevad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS) § 7 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Täielik teovõime saadakse täisikka jõudmisel st inimene peab ole 18- aastane. TsÜS § 24 sätestab, et juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
Kui põhikirjas sätestatud erisused ei ole diskrimineerivad, siis ei ole see vastuolus kehtiva õigusega.
Vastas Vambola Olli.
Iseendast ongi õiguslikult füüsilised isikud ja juriidilised isikud erinevad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS) § 7 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Täielik teovõime saadakse täisikka jõudmisel st inimene peab ole 18- aastane. TsÜS § 24 sätestab, et juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest.
Kui põhikirjas sätestatud erisused ei ole diskrimineerivad, siis ei ole see vastuolus kehtiva õigusega.
Vastas Vambola Olli.