Käimas on kohtuistung (varalahususe asjus), kus teise osapoole advokaat (endine peretuttav) lubab enesele voli, ülbitsemiseks, ähvardamiseks ja liiga isiklikuks käitumiseks (teades varasemaid aspekte peretuttavana).
Kas tal on advokaadina õigus ähvardada, mind kui teist osapoolt: auto äravõtmisega, need riided jätan sulle selga (olemasolevad);
Minu elukaaslast oma koduõuel :kas see koer ka siit ära kaob? (tõukoer, kes isegi ei haugu kunagi, ega ründa, vaid jalutab oma õuel)
Elukaaslase küsimisepeale - Kes te olete? - vastas advokaat: ära hüppa siin, sa oled mitte keegi (kumbki pole eelnevalt teineteist näinud),
vaid siis kui elukaaslane asus n.n. advokaati filmima, ütles too, et tema on advokaat? ja temast ei tohi materjale kusagil levitada. Kas advokaadil pole kohustust esitleda end ametlikult, kui tuleb ootamatult minu ja elukaaslase ühisesse majapidamisse?
Kas Eestis ongi nii, et kui oled `advokaat`, siis ähvardada ja mõnitada on ametiga kaasa antud õigus?
Küsin: kas mul on ka õigus nõuda kohtusaalis selliselt käituva teise osapoole advokaadi kõrvaldamist?
Advokaadi käitumine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Advokaadi käitumine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 43 lg 1 ja 2 sätestavad, et Kohus tagab korra kohtuistungil ja korraldab kohtuistungil korra tagamiseks tehtud määruste, sealhulgas kohtuistungil tehtud trahvi- ja arestimääruste täitmise. Menetlusosalised ja teised istungisaalis viibijad peavad tingimusteta täitma kohtu korraldusi. Korra tagamise kohustus ja sellest tulenevad õigused on ka erinõude või korralduse alusel tegutseval kohtunikul ning väljaspool kohtuistungit menetlustoimingut tegeval kohtunikul. Seadusest tulenevalt on kohtul kohustus tagada kord kohtuistungil ja seda kõige laiemas mõttes. Kui vastaspoole esindaja (advokaat või jurist) käitub solvavalt ning lubab endale isikut alandavaid väljendeid, siis peaks sellise tegevuse tõkestama asja lahendav kohtunik. Samas võite Teie juhtida kohtu tähelepanu korrarikkumisele ning taotleda, et kohus astuks samme vastaspoole esindaja korrale kutsumiseks.
Teil ei ole kohustust lubada võõrast isikut oma kinnistule või eluruumi, kui Te seda ei soovi. Kodu puutumatus on Eesti Vabariigi Põhiseadusest tulenev õigus. Põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
Advokatuur on vastu võtnud eetikakoodeksi ja iga advokaat peab juhinduma oma kutsetegevuses Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksist. Eetikakoodeksi § 9 sätestab, et Advokaat peab suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest.
Eelnevat nõuet kohaldatakse ka advokaadi käitumisele väljaspool kutsetegevust.
Kui Te peate vajalikuks, siis on Teil võimalus esitada advokaadi käitumise ja tegevuse peale kaebus Advokatuuri Aukohtule.
Vastas Vambola Olli.
Teil ei ole kohustust lubada võõrast isikut oma kinnistule või eluruumi, kui Te seda ei soovi. Kodu puutumatus on Eesti Vabariigi Põhiseadusest tulenev õigus. Põhiseaduse § 33 sätestab, et kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
Advokatuur on vastu võtnud eetikakoodeksi ja iga advokaat peab juhinduma oma kutsetegevuses Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksist. Eetikakoodeksi § 9 sätestab, et Advokaat peab suhtlemisel klientide, kohtu, kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest.
Eelnevat nõuet kohaldatakse ka advokaadi käitumisele väljaspool kutsetegevust.
Kui Te peate vajalikuks, siis on Teil võimalus esitada advokaadi käitumise ja tegevuse peale kaebus Advokatuuri Aukohtule.
Vastas Vambola Olli.