Võlaseadus ning tarbija õigused

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Võlaseadus ning tarbija õigused

25 Mai 2017, 11:22

Tere!

Küsimus on võla viivise kohta.
Võlaseaduses on kirjas võlanõudja õigusest ning ühtegi sõnat tarbija õigusest.
Kas selle punktiga tuleb välja, et nõudjal on õigus nõuda 100% või isegi kõrgem viivise?
Kuidas tarbija võib enda kaitsta?

§ 113. Viivis
(1) Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
[RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013]

Re: Võlaseadus ning tarbija õigused

29 Mai 2017, 10:49

Tere

Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 on sätestatud viivise määr, mida võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlgnikult nõuda, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt on poolte kokkulepped siduvad ja sellega tuleb juba lepingut sõlmides arvestada. § 113 lõige 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. § 162 kohaselt võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 10. mail 2016 a. väljendas Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 esmakordselt seisukohta mõistliku viivisemäära ulatuse osas ning nägi ebamõistliku viivisemäära õigusliku tagajärjena ette vastava tingimuse tühisuse. Riigikohus leidis, et kuigi viivise mõistlik määr tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, tuleb siiski eelduslikult hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kohus võib seejuures hinnata nii viivise määra mõistlikkust kui ka viivisenõude kogusuurust. Väljakujunenud põhimõtte kohaselt ei mõista kohtud üldjuhul viivist välja suuremas ulatuses, kui on põhinõue.

Vastas Tiina Mölder

Vasta