Kui 1. mu eluruumidesse on sissetunginud XXX nimeline varas, lõhkuja ja reostaja, tekitanud mulle suuri kahjusi, ja korduvalt, ei ole välja selgitatud ta kaasosalisi, ning uurijate väitel süüdlaselt midagi leitud pole, ja on väärtegu, kuigi mul on tekitatud väga suuri kahjusi, varguste , lõhkumiste jm. lagastamistega kuskil vähemaly 20 000 eurot ? 2. Riigiprokurör järgmise korduvsissetungi kohta , kus seda isikut ei tuvastatud, kuigi käekiri oli sama, väitis lausa,, et minu elukohas minu ostetud ära joodud alkoholi olevat see parm ise ostnud ! Mis on lolluse tipptase muidugi ja edasi kaevata saab vaid advokaadi abil ? kuid ma olen töövõimetuspensionär, kas peaks oma kinnisvara selleks müüma ?
3. Mul on tunnistaja, kes nägi, kuidas XXX pani enne mulle sissetungimist kõrvalasuva kuuri põlema, ja ise sealt põgenes, tunnistaja kutsus tuletõrje. See isik on vabaduses, elutseb kõrvalasuvas puust kuuris ja on ümbruskonnale ohtlik, ümberringi on tühjad kinnisvarad. Miks Rakvere uurijad vaid kannatanuid tüütavad ? Ei panda ohtlikku kriminaali kinni, kas barkoäri ja katuse rahad , nagu rahvas arvab ?
Kas eluruumi sisstunginud varas ja rüüstaja on väärteo või k
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kas eluruumi sisstunginud varas ja rüüstaja on väärteo v
Karistusseadustik sätestab, et süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks.
Karistusseadustik § 3 lg 3 kohaselt on kuritegu käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Sellest tulenevalt peab vastav süütegu olema kirjeldatud karistusseadustikus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on väärtegu käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Seega võib olla väärteoks nii tegu, mis on kirjeldatud karistusseadustikus, seejuures tuleb jälgida teo toime panemise eest ette nähtud karistust, kui ka mõnes muus seaduses sätestatud süütegu.
Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, samas kui väärtegu kujutab endast pisemate rikkumiste menetlemist. Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, maksu- ja tolliamet, keskkonnainspektsioon, maa- või linnavalitsus jne) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja otsuse peale edasi kaevata, samas kohtuvälise menetleja tegevuse peale saab kaebuse esitada ka vastava asutuse juhile. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised (nt liikluseeskirja rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine),
Teie küsimuses esitatud kirjeldusest lähtuvalt on põhjust arvata, et tegemist on kuriteoga. Eeldusel, et toime on pandud vargus (karistusseadustik § 199 lg 1, see on toime pandud sissetungimisega (sama paragrahvi lg 2 p 8) ning see on toime pandud korduvalt, ehk süstemaatiliselt (sama lõike p 9). Ehkki tegemist võib olla ka karistusseadustikus § 218 sätestatud süüteoga, mis kvalifitseerub väärteoks. Kars § 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu lg 1 sätestatakse: Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 4 täpsustatakse, mida loetakse lõike 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks. Nimetatud sätte kohaselt loetakse väheväärtuslikuks või väheoluliseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Miinimumpäevamäära suurus on karistusseadustiku § 44 kohaselt 10 eurot. Seega kvalifitseeritakse süütegu väärteona, kui asja või õiguse väärtus jääb alla 200 euro.
Vastas Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo OÜ jurist
Karistusseadustik § 3 lg 3 kohaselt on kuritegu käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Sellest tulenevalt peab vastav süütegu olema kirjeldatud karistusseadustikus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt on väärtegu käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Seega võib olla väärteoks nii tegu, mis on kirjeldatud karistusseadustikus, seejuures tuleb jälgida teo toime panemise eest ette nähtud karistust, kui ka mõnes muus seaduses sätestatud süütegu.
Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, samas kui väärtegu kujutab endast pisemate rikkumiste menetlemist. Kuriteo menetlemisõigus on vaid kohtul, kuid väärteo menetlemise õigus on nii kohtuvälisel menetlejal (nt politsei, maksu- ja tolliamet, keskkonnainspektsioon, maa- või linnavalitsus jne) kui kohtul. Kohtusse saab ka kohtuvälise menetleja otsuse peale edasi kaevata, samas kohtuvälise menetleja tegevuse peale saab kaebuse esitada ka vastava asutuse juhile. Tüüpilisteks väärtegudeks on mitmesugused korrarikkumised (nt liikluseeskirja rikkumine, tuleohu tekitamine looduses, avaliku korra rikkumine),
Teie küsimuses esitatud kirjeldusest lähtuvalt on põhjust arvata, et tegemist on kuriteoga. Eeldusel, et toime on pandud vargus (karistusseadustik § 199 lg 1, see on toime pandud sissetungimisega (sama paragrahvi lg 2 p 8) ning see on toime pandud korduvalt, ehk süstemaatiliselt (sama lõike p 9). Ehkki tegemist võib olla ka karistusseadustikus § 218 sätestatud süüteoga, mis kvalifitseerub väärteoks. Kars § 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu lg 1 sätestatakse: Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Sama paragrahvi lg 4 täpsustatakse, mida loetakse lõike 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks. Nimetatud sätte kohaselt loetakse väheväärtuslikuks või väheoluliseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Miinimumpäevamäära suurus on karistusseadustiku § 44 kohaselt 10 eurot. Seega kvalifitseeritakse süütegu väärteona, kui asja või õiguse väärtus jääb alla 200 euro.
Vastas Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo OÜ jurist