Osaühingu osaku võõrandamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Osaühingu osaku võõrandamine
Tere! Kuidas käituda, kui üks osaühingu osanikest on teinud oma osa kinkelepinguga poegade firmale, jättes teistele osanikele otsusest teatamata ja rikkudes sellega ettevõtte põhikirja? Ettevõtte põhikirjas on punkt 2.7, mis ütleb, et osa võõrandamise korral kolmandatele isikutele on kõigil teistel osanikel ostueesõigus ühe (1) kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest juhatusele. Osanik ei ole esitanud mitte ühtegi võõrandamise lepingut ega teavitanud otsusest teisi osanikke.
Re: Osaühingu osaku võõrandamine
Osade võõrandamisel kolmandale isikule on kehtestatud seadusega piirang teiste osanike ostueesõiguse näol (ÄS § 149 lg 2). Sellisel juhul on ilma osanike vajaliku nõusolekuta tehtud käsutustehing tühine.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 sätestatakse Tehingu tühisuse tagajärjed. Lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Osanikel on nüüd võimalik toimida kahel viisil
1. Kinnitada tehing. See toob kaasa samad tagajärjed mis oleksid olnud kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.
2. Pöörduda tehingu tühisuse tuvastamiseks kohtusse.
Vastas Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo OÜ jurist
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 sätestatakse Tehingu tühisuse tagajärjed. Lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Osanikel on nüüd võimalik toimida kahel viisil
1. Kinnitada tehing. See toob kaasa samad tagajärjed mis oleksid olnud kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.
2. Pöörduda tehingu tühisuse tuvastamiseks kohtusse.
Vastas Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo OÜ jurist
Re: Osaühingu osaku võõrandamine
Tere! Tänan kiire vastuse eest. Kuid kas osa kinkimine kinkelepinguga poegadele võrdub ka võõrandamisega? Saan aru, et müümine on võõrandamine, aga kas ka kinkimine?
Re: Osaühingu osaku võõrandamine
Tere
Jah, nii nagu müümise on ka kinkimise puhul tegemist võõrandamisega. Võõrandamislepingute loetelu ja täpsema regulatsiooniga on võimalik tutvuda võlaõigusseaduse 2. peatüki all (VÕS § 208 jj).
Siinjuures tuleb teha vahet poegadel, kui füüsilistel isikutel, kes on alanejad sugulased ja neile kuuluval äriühingul, mis on juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses on need mõisted sisutatud alljärgnevalt:
§ 7 lg 1 mõtte kohaselt on füüsiline isik inimene
§ 24. Juriidilise isiku mõiste
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Võlaõigusseaduse 2. osa kohaselt on võõrandamislepingud
1. Müügileping
2. vahetusleping
3. faktooringuleping
4. kinkeleping
Eesti õigekeelsussõnaraamatust lähtuvalt tähendab võõrandama omandusest ära võtma või ära andma.
Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo OÜ jurist
Jah, nii nagu müümise on ka kinkimise puhul tegemist võõrandamisega. Võõrandamislepingute loetelu ja täpsema regulatsiooniga on võimalik tutvuda võlaõigusseaduse 2. peatüki all (VÕS § 208 jj).
Siinjuures tuleb teha vahet poegadel, kui füüsilistel isikutel, kes on alanejad sugulased ja neile kuuluval äriühingul, mis on juriidiline isik. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses on need mõisted sisutatud alljärgnevalt:
§ 7 lg 1 mõtte kohaselt on füüsiline isik inimene
§ 24. Juriidilise isiku mõiste
Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik.
Võlaõigusseaduse 2. osa kohaselt on võõrandamislepingud
1. Müügileping
2. vahetusleping
3. faktooringuleping
4. kinkeleping
Eesti õigekeelsussõnaraamatust lähtuvalt tähendab võõrandama omandusest ära võtma või ära andma.
Tiina Mölder
Eesti Õigusbüroo OÜ jurist