Kriminaalkaristus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kriminaalkaristus

06 Juun 2018, 14:00

Inimesele on määratud kriminaalkaristus ja kohtuotsusega tuleb teha ÜKT tunde. Kahjuks ei luba kriminaalhooldaja teha nii palju tunde, kui tegelikult soovitakse teha.Tunnid on jaotatud kuude lõikes pikema perioodi peale. Samas on soov need tunnid võimalukult kiirelt ära teha. sest hetkel on inimene ka töötu ja vaba aega piisavalt, et töötunde teha ning karistuset kiiremini vabaneda. Kas ÜKT tunnid määrab kohus või ikkagi kriminaalhooldaja ? Karistusega võeti ära ka juhiload, milleta on väga raske tööd leida. Võimalus oleks tööle minna Soome, kuid jälle kriminaalhooldaja ei anna selleks luba. Eelnevalt on kõik kohtuotsuses toodud nõuded täidetud ja rikkumisi pole esinenud.
Kas kohtulikult karistatul on veel mingeid võimalusi , kuhu pöörduda ja millistele seaduse punktidel saaks tugineda.
Kas kriminaalhooldajal on õigus helistada endisele tööandjale ja karistustest rääkida, kuigi karistus on esitatud siis, kui töösuhe oli lõppenud ?

Ette tänades.

Re: Kriminaalkaristus

13 Juun 2018, 21:07

Tere,

Kriminaalmenetluse seadustiku § 419 kohaselt saadetakse Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks kohtuotsus või -määrus süüdimõistetu elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale, kus määratakse kriminaalhooldaja, kelle ülesanne on kontrollida üldkasuliku töö tegemist ning valvata kohtulahendis märgitud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise järele.
Justiitsministri määruse Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord (kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/115072015006) kohaselt on Kriminaalhooldusosakondade pädevuses:
1) lepingu sõlmimine üldkasuliku töö korraldajatega (edaspidi tööandja);
2) kohtueelse ettekande koostamine;
3) üldkasuliku töö täitmise tagamine;
4) üldkasuliku töö tegemise üle järelevalve teostamine.
Üldkasuliku töö tegemise koha valikul peab kriminaalhooldusametnik arvestama sellega, et:
1) üldkasuliku töö tegemine piiraks kriminaalhooldusaluse vaba aega ja nõuaks temalt pingutust, kuid ei tekitaks talle ülemääraseid ebamugavusi;
2) üldkasuliku töö tegemise koht ja aeg ei takistaks teistel kriminaalhooldusalustel täita samalaadset kohustust;
3) üldkasuliku töö laad arvestaks võimaluse korral kriminaalhooldusaluse erialast ettevalmistust;
4) üldkasuliku töö tegemise ajaline jaotus arvestaks kriminaalhooldusaluse õppimis-, tööalaste või muude sotsiaalsete kohustustega.
Üldkasuliku töö ajakava koostab kriminaalhooldusametnik koostöös kriminaalhooldusaluse ja juhendajaga või kooskõlastab selle nendega.
Seega lähtutakse kohtuotsusest või -määrusest ja toimitakse justiitsministri eelnimetatud määruse alusel.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta