Varjatud puudus - maja veevarustus

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Varjatud puudus - maja veevarustus

30 Juun 2019, 21:30

Tervist,
täna, kaks päeva peale seda kui endine omanik majast välja kolis ja meile selle üle andis, selgus et kaevuga on probleeme - see on kuiv. Kinnistut sai enne ostmist ja sinna kolimist kaks korda eelnevalt külastatud (mai lõpus ja juuni keskel). Mõlemal korral sai ka kaevu sisse vaadatud ning üle küsitud, et ega veevarustusega mingit probleemi pole. Endine elanik kinnitas, et probleeme pole, isegi kõige kuivemate suvedega on kaevus vesi. Kaevu sisse vaatamise oli esimesel korral veetase ikka väga kõrge (vaid umbes 2 m kaevu servast), teine kord madalam. Täna, probleemi ilmnemisel (esimest korda dushi alla minnes hakkas mudast vett kraanist jooksma) sai endise elanikuga koheselt ühendust võetud ja ta ütles, et vesi tuleb lihtsalt tiigist kaevu pumbata. See viitab, et ennegi on nii tehtud. Rääkimata asjaolust, et niimoodi ei peaks need asjad ju kohe kindlasti käima, et kaevus olev vesi tiigist pärineb. Minu küsimus on, kas tegemist on varjatud puudusega, mille korral endisel omanikel lasub kohustus asi ära parandada/asja parandamisega seonduvad kulud katta?

Re: Varjatud puudus - maja veevarustus

03 Juul 2019, 10:39

Tere,

Kirjeldatud juhul võib olla tegemist varjatud puudusega. Sarnases olukorras on kohtud varem selgitanud järgmist: Elamu kasutamise eelduseks on üldjuhul töökorras pliit, vee kasutamise võimalus ja muude võimaluste puudumisel töökorras kogumiskaev, mille olemasolu korral oleks võimalik elamut pidevalt kasutada. Loetletud tingimused on elementaarseteks tingimusteks, millele peab elamiseks mõeldud lepinguese eelduslikult vastama, see tähendab, et tegemist ei ole eritingimustega, milles pooled peavad eraldi kokku leppima. Kui lepinguese eeltoodule ei vasta, on tegemist eelduslikult lepingueseme puudusega. Müüja saab oma vastutuse selle eest välistada üldjuhul üksnes siis, kui ta on puuduse enne müügilepingu sõlmimist ostjale avaldanud. Müüja vastutuse aluseks on ka, kas ta ise puudusest teadis või teadma pidi. Ka seda on kohus varasemalt selgitanud. Kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Müüja teadma pidamise hindamisel on muuhulgas oluline, kui kaua on asi müüja omandis olnud ja sõltumata sellest, kas müüja oli ka asja kasutajaks. Pikemat aega asja omanud müüja puhul saab eeldada, et ta peab teadma vähemalt asja sellistest puudustest, mis on selle tavapärasel kasutamisel igale kasutajale hõlpsasti äratuntavad. Tavapärasele kasutajale on hõlpsasti äratuntavaks puuduseks see, kui asi ei vasta selle elementaarsele kasutusotstarbele. Seega tuleb pikka aega kinnistut omanud müüja puhul (sõltumata sellest, kas ta on ka selle kasutajaks) eeldada, et ta peab teadma vähemalt sellest, et kinnistul asuv elamu ei vasta elementaarsetele elamistingimustele.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta