Tere
Mul on küsimus. Õde lahkus ja meile väljastati hooldushaiglast surmatunnistus.
Kas automaatselt kustutatakse inimene Eesti Rahvastikuregistrist ja samas ei saa kasutada ka enam tema ID-kaarti süsteemidesse logides. Näiteks digilugu.ee-sse, et vaadata viimaseid arsti sissekandeid jne. Sama ka ARK, et lõpetada või kustutada ta sealt jne.
Kuna õde töötas Soomes ja sai ravi samuti seal (tal oli kasvaja) ja oli sinna ka sissekirjutatud, kuid elas ka Eestis väga tihti, siis kas on vaja midagi teatada siinsele Sotsiaalkindlustusametile?
Õde ei olnud abielus viimased 20.aastat, tal on kaks last; tütar nn. teadmata kadunud, kuid poeg olemas. Meie olime õega väga lähedased, kuid seaduse silmis tean, et see ei loe. Kes ja mil moel saab ajada asju nii Soomes kui ka Eestis. Siin tal ka pangas arveldusarved. Kas ka kohustused - seda ei tea.
Kas annaksite mulle palun mingigi juhtnööri, kuidas ma edasi peaksin minema või kuhu pöörduma?
Heade soovidega
Kui lähedane inimene lahkus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kui lähedane inimene lahkus
Tere
Alates 01.07.2019 muutus Eestis surma registreerimise kord. Tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja. Surmatõendi olemasolu on vajalik matmistoimingute korraldamiseks. Kui hooldushaigla on vastavad toimingud teinud, on surm rahvastikuregistris registreeritud ja sellega tegelema ei pea.
Erandjuhul registreeritakse surm Eesti perekonnaseisuasutuses (maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Tallinnas perekonnaseisuametis). Selleks võib olla ka olukord, kui inimene suri Eestis, kuid tervishoiutöötaja ei edastanud surma andmeid rahvastikuregistrisse ning andis surnu lähedasele paberil surmateatise.
Seega, kui andmed on rahvastikuregistrisse esitamata, tuleks esmalt surm rahvastikuregistris registreerida, pöördudes selleks vastavasse KOV-i.
Seejärel tuleb pöörduda vabalt valitud notaribüroosse pärimismenetluse algatamiseks. Avalduse (mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab) võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik, ka Teie. Pärimismenetluses selgitatakse välja pärijad, pärandi koosseis ja kõik muud päandiga seotud asjaolud. Millised on pärimismenetluse algatamiseks vajalikud dokumendid, saab küsida notarilt kelle olete pärimismenetluse läbiviimiseks välja valinud, selleks aega broneerides. Samuti nõustab notar Teid edasistes pärimismenetluse etappides.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Alates 01.07.2019 muutus Eestis surma registreerimise kord. Tervishoiuteenuse osutaja ehk arst vormistab surmateatise paberdokumendi asemel elektroonselt, edastab surma kohta info rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse seal automaatselt. Lahkunu lähedastel ei ole vaja enam perekonnaseisuasutuses (kohalikus omavalitsuses) surma registreerida. Esmase surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja. Surmatõendi olemasolu on vajalik matmistoimingute korraldamiseks. Kui hooldushaigla on vastavad toimingud teinud, on surm rahvastikuregistris registreeritud ja sellega tegelema ei pea.
Erandjuhul registreeritakse surm Eesti perekonnaseisuasutuses (maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses, Tallinnas perekonnaseisuametis). Selleks võib olla ka olukord, kui inimene suri Eestis, kuid tervishoiutöötaja ei edastanud surma andmeid rahvastikuregistrisse ning andis surnu lähedasele paberil surmateatise.
Seega, kui andmed on rahvastikuregistrisse esitamata, tuleks esmalt surm rahvastikuregistris registreerida, pöördudes selleks vastavasse KOV-i.
Seejärel tuleb pöörduda vabalt valitud notaribüroosse pärimismenetluse algatamiseks. Avalduse (mis koostatakse notaribüroos ja mille notar tõestab) võib esitada pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik, ka Teie. Pärimismenetluses selgitatakse välja pärijad, pärandi koosseis ja kõik muud päandiga seotud asjaolud. Millised on pärimismenetluse algatamiseks vajalikud dokumendid, saab küsida notarilt kelle olete pärimismenetluse läbiviimiseks välja valinud, selleks aega broneerides. Samuti nõustab notar Teid edasistes pärimismenetluse etappides.
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist