Reformimata maa ribasusena erastamine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Reformimata maa ribasusena erastamine

14 Veebr 2020, 10:40

Tere!

Minule kuuluv kinnistu piirneb ühest küljest reformimata maaga, mis on trapetsikujuline, küljepikkustega vastavalt 17m, 76m, 26m, 69m.
Soovin seda maad ribasusena erastada, ent maa-amet on võtnud seisukoha, et:

Arvestades maaüksuse suurust, kuju ja juurdepääsuvõimalust on Maa-amet seisukohal, et nimetatud maaüksus ei ole käsitletav MaaRS § 22 lõike 12 alusel kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maana ning ei kuulu erastamisele kinnisasjaga liitmise eesmärgil.

Seega on maa-amet lagatanud antud maaüksuse riigi omandisse jätmise menetluse, peale mida selgitatakse välja üksuse vajalikkus riigile ning mittevajalikkuse korral pannakse antud maa avalikule enampakkumisele.

Küsimused:
1. Milline õigusakt sätestab konkreetselt(tehnilises mõttes - pikkuse/laius suhe jne) iseseisva kasutusvõimaluseta maa(nn ribasus) definitsiooni?
2. Kas ja kuidas oleks mul võimalik maa-ameti seisukohta vaidlustada, eesmärgiga nimetatud maaüksus siiski oma kinnisasjaga liitmise eesmärgil erastada?

Tänud ette!

Re: Reformimata maa ribasusena erastamine

20 Veebr 2020, 14:39

Tere

Tehnilises mõttes seadusandlikul tasandil definitsiooni sisutatud ei ole. Lisaks Maareformi seadusele on Vabariigi Valitsus määrusega kehtestanud Kinnisasjaga liitmiseks sobiva iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise korra. Seaduses on selline maa kirjeldatud § 31 ülanumbriga 2. MaaRS § 20 lg 1 sätestab: "Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Kui maad taotletakse riigi omandisse käesoleva seaduse § 31 1. lõike punkti 8 alusel või munitsipaalomandisse käesoleva seaduse § 28 2. lõike alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist käesoleva seaduse §-s 221 sätestatud ulatuses."
Viidatud sättest tulenevalt saab maad erastada üksnes juhul, kui seda ei jäeta riigi omandisse. Erand sellest põhimõttest puudutab üksnes füüsilisi isikuid, kellel on maa riigi maareservina riigi omandisse jätmise puhul (MaaRS § 31 lg 1 p 8) maa ostueesõigusega erastamise eesõigus.
Maa-ameti seisukohta saab vaidlustada vaide esitamise teel Maa-ametile või kaebuse esitamisega halduskohtusse.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta