Probleem endise tööandjaga
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Probleem endise tööandjaga
Kuidas inimene saab kätte oma töötasu, kui töövaidluskomisjoni otsuse alusel on see osaühingult välja mõistetud? Täitur on kirjalikult vastanud, et nõuet ei ole võimalik täita. Osaühing on likvideerimisel juba mitu aastat ning likvideerija ei võta posti vastu juriidilisel aadressil ega vasta ka telefonile. Tähitud post tagastatakse hoiutähtaja möödumisel. Kes ja kuidas saaks kohustada likvideerijat esitama pankrotiavaldust? Kas oleks võimalik likvideerijat vahetada?
Re: Probleem endise tööandjaga
Tõepoolest, antud olukorras endise töötaja seisukohast oleks kõige mõistlikuks lahenduseks pankrotiavalduse esitamine. Vastavalt Äriseadustiku §-s 209 sätestatule likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad
võlausaldajate nõuded. ÄS § 210 sätestab, et kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. ÄS §-st 207 tulenevalt juhatuse liikmest või põhikirjast tuleneva või osanike otsusega määratud likvideerija võivad osanikud igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.
Juhul kui likvideerija ei esita pankrotiavaldust, võib seda teha ka võlausaldaja. Sel juhul tuleb maksta riigilõivu 383,46 eurot.
Nii pankroti väljakuulutamisel kui ka pankrotimenetluse raugemise tõttu (kui ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks) peab haldur esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
Töötuskindlustuse seaduse §-st 20 tulenevad võimalikud hüvitised tööandja maksejõuetuse korral on allpool:
(1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
(2) Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
Likvideerija vastutab oma kohustuste mittetäitmise eest samadel alustel nagu juhatuse liige. Muuhulgas laieneb temale ka karistusseadustikus sätestatud vastutus pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest.
§ 3851. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Vastas Oksana Kutšmei
võlausaldajate nõuded. ÄS § 210 sätestab, et kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. ÄS §-st 207 tulenevalt juhatuse liikmest või põhikirjast tuleneva või osanike otsusega määratud likvideerija võivad osanikud igal ajal otsusega tagasi kutsuda. Otsuse tegemiseks on vajalik sama häälteenamus nagu likvideerija määramiseks.
Juhul kui likvideerija ei esita pankrotiavaldust, võib seda teha ka võlausaldaja. Sel juhul tuleb maksta riigilõivu 383,46 eurot.
Nii pankroti väljakuulutamisel kui ka pankrotimenetluse raugemise tõttu (kui ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks) peab haldur esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.
Töötuskindlustuse seaduse §-st 20 tulenevad võimalikud hüvitised tööandja maksejõuetuse korral on allpool:
(1) Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:
1) enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
2) enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
3) enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
(2) Eestis ja mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis tegutsenud tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasud töötajale, kelle töö tegemise koht või harilik töö tegemise koht on Eestis.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud alusel makstakse töötajale hüvitist kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis Statistikaameti avaldatud andmete alusel.
[RT I 2009, 5, 35 - jõust. 01.07.2009]
Likvideerija vastutab oma kohustuste mittetäitmise eest samadel alustel nagu juhatuse liige. Muuhulgas laieneb temale ka karistusseadustikus sätestatud vastutus pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest.
§ 3851. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
Vastas Oksana Kutšmei