EE ja liitumiskilbi asukoha muutmine

Olukord:

Kinnistu oli kolme isiku kaasomandis. Kinnistu peal üks hoonekompleks, millele oli Eesti Energia võrguleping, mis oli (nii kaasomandi ajal kui on ka peale selle lõpetamist) ühe kaasomaniku, A nimel.
Kaasomandi lõpetamise käigus jaotati esialgne kinnistu kaasomanike vahel nii ära, et igaüks sai osa. Osade omavaheline jagamine toimus aga nii, et hoonekompleksiga (seega ka EE liitumiskilbi asukohaga) uue kinnistu saab endine kaasomanik B, kel ei ole EE-ga kehtivat võrgulepingut. B esitab EE-le avalduse kehtiva lepingu enda nimele ümbervormistamiseks. EE- pöördub A poole ja küsib selleks A nõusolekut. A keeldub, põhjendades seda kehtiva lepingu olemasoluga ja sooviga sellest mitte loobuda ning sooviga tarbida elektrienergiat edasi oma kinnistul.
Paraku on aga liitumispunkt/liitumiskilp isiku B kinnistul. EE teenuste hulka kuulub muuhulgas ka liitumiskilbi asukoha muutmine... kuid EE keeldub mingi sisemise regulatsiooni põhjal seda tegemast ilma B nõusolekuta.

nokk kinni - saba lahti ja vastupidi

Küsimus: kas EE-l on seaduslik alus keelduda lepingu omaniku A avalduse (liigutada liitumiskilp uude asukohta, A kinnistule) täitmisest? Kas EE võib nõuda A-lt B-nõusoleku hankimist? Kas see pole juba EE ja B vaheline asi, et kuidas EE kooskõlastab oma tegevused B kui kõrvalise isiku kinnistul?

A lepingu alusel tarbib B hetkel elektrit ja võib seda igal hetkel A kahjuks kuritarvitada (tekitada üle mõistuse arve, ise seda tasumata). Teoorias on võimalikud ka tahtlikud kahjutekitamised näiteks plommide rikkumise näol, mis võib kaasa tuua vägagi suuri kahjusid A-le. Kuid EE keeldub lepingualust liitumiskilpi liigutamast A territooriumile, kus oleks tagatud, et selliseid asju ei toimu.

Õigupoolest ei või voolulugeja plomme lõhkuda, sest sisuliselt on sellisel juhul tegemist vargusega, st kuriteoga. A keeldumine on igati põhjendatud ja seaduslik. Kui A lõpetaks lepingu EE-ga, siis tähendaks see talle uue liitumislepingu sõlmimist, mis, nagu teada, on vägagi kulukas. Kui EE keeldub A avalduse alusel kilbi asukoha muutmisest, siis peaks EE ka keeldumist põhjendama. A ja EE kui lepingu poolte vahel peaksid toimuma läbirääkimised, millistel tingimustel siiski oleks EE nõus muutma liitumiskilbi asukohta. Kuna tööd liitumiskilbi asukoha muutmiseks toimuvad B kinnistul, siis tõepoolest peab EE saama tööde teostamiseks B nõusoleku. Elektrienergia tarbimine saab ja peaks toimuma liitumislepingu alusel, aga B-l praegu liitumislepingut ei ole ja B-l puudub seega seaduslik alus elektrienergia tarbimiseks. Kui B tarbib elektrienergiat A lepingu alusel ilma A nõusolekuta, siis ka see on sisuliselt vargus. A ja B peaksid kooskõlastatult pöörduma EE poole lahenduse leidmiseks.


Vastas Kaja Kiilo

Samas on võimalik ju ka EE-l jätkata teenuse ja energia pakkumist ka B kinnistul otseselt töid teostamata: alternatiiviks on A kinnistule (sama liin kulgeb juba mööda A kinnistut, seega liini juurde ehitada ei ole vaja) uue liitumiskilbi paigaldamine. Ja kuna ka B kinnistult liitumiskilbi demonteerimine ja A kinnistule paigaldamise tööd oleks toimunud vastavalt EE hinnakirjale, kas neil on õigus keelduda lihtsalt uue liitumiskilbi paigaldamisest A kinnistule ja olemasoleva lepingu sellega sidumisest?
Seega tegelikult ei ole ju olukord selline, et EE ei saaks ilma B nõusolekuta teenust edasi pakkuda. B- nõusolek on ju sisuliselt vajalik vaid B kinnistult EE omandisse kuuluva taristu demonteerimiseks, mitte aga A kinnistule EE omandis oleva taristu rajamiseks (ja kuna ka B on perspektiivis ikka elektritarbija ehk uus liituja, siis polegi ju vajadust taristu likvideerimiseks). Ehk kas EE poolt on põhjendatud see seisukoht, et maailmas on ainult üks liitumiskilp, mille kaudu A oma elektrienergiat tarbida saab ja nii kaua, kuni seda B kinnistult kätte ei saa, lahendust pole.

Juristil ei ole võimalik antud küsimusele vastata, kuna küsimuse sisuks on probleemile insenerliku lahenduse leidmine. EE on teenuse pakkuja, küll monopoolses seisundis, ning see teebki läbirääkimised ja kooskõlastused raskeks, sest Eesti Energia AS, nagu iga äriettevõte püüab kasumit teenida võimalikult lihtsalt. VÕS § 8 annab lepingu mõiste ja sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega alles peale lepingu sõlmimist on võimalik teisele lepingu osapoolele esitada nõudmisi. Kui aga EE keeldub sõlmimast lepingut energiavarustuse probleemide lahendamiseks saate kohtus nõuda isegi lepingu sõlmimist.

Elektrituruseaduse § 65 sätestab, kuidas peaks toimuma võrguteenuse osutamine. Võrguettevõtja osutab oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale järgmisi võrguteenuseid:
1) asjakohase taotluse alusel ühendab liitumispunktis võrguga tema teeninduspiirkonnas asuva nõuetekohase elektripaigaldise;
2) asjakohase taotluse alusel muudab tarbimis- või tootmistingimusi;
3) võimaldab kasutada võrguühendust liitumispunktis;
4) edastab oma võrgus elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist;
5) tagab õigusakti nõuete kohase mõõteseadme paigaldamise tema võrgus edastatud elektrienergia koguste kindlaksmääramiseks;
6) tagab mõõteandmete kogumise ja töötlemise;
7) osutab käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid.

Võrguettevõtja järgib võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet.

Võrguettevõtjal on õigus keelduda võrguteenuse osutamisest, kui:
1) võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või võrguettevõtja poolt võrguga ühendamiseks esitatud tehniliste tingimustega;
2) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguteenuse kasutajast tuleneva muu asjaolu tõttu;
3) võrguteenust ei ole võimalik osutada võrguettevõtjast sõltumatutel põhjustel;
4) võrguettevõtja võrgus puudub võrguteenuse osutamiseks vajalik edastamisvõimsus;
5) selline õigus tuleneb käesolevas seaduses sätestatud muust alusest.

Liitumise probleemide lahendamiseks peate Te kirjalikult pöörduma võrguettevõtja poole vastava taotlusega ning, kui võrguettevõtja ei paku seaduslikku insenerlikku lahendust, saate pöörduda kohtusse.


Vastas Kaja Kiilo