Eelmise aasta septembrist kuni detsembrini andsin sõbrale ~300 euro eest laene, nüüdseks on jäänud tal maksta mulle 165 eurot tagasi. Suulisel kokkuleppel lubas võla maksta juba detsembri lõpus kuid ei maksnud ning nüüd on lükanud seda järjest edasi kuni praeguseni, viimase tähtajana ütles, et maksab 10ndal mail, et siis saab palga. Raha olen andnud talle käest-kätte kui ka pangaülekannetega, kus enamasti sisaldab põhjendus, et annan võlgu või midagi muud temaga seoses. Seda, et ta on võlgu on kinnitanud nii tema kui ka tema vend telefoni teel ning ka facebooki suhtlusvõrgustikus, kus omavahelised kirjad on mul arhiveeritud. Küsimus oleks, et kas sellise juhtumi puhul on võimalik maksekäsu kiirmenetlust esitada ja kas mu eelpool nimetatud tõendid oleksid piisavad. Kui maksekäsu kiirmenetlust sellisel puhul esitada ei saa, kas on siis mingeid muid võimalusi mul siis võlg tagasi saada?
Ette tänades.
Isik võlgu.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Isik võlgu.
Tere,
Maksekäsu kiirmenetluses saab esitada avalduse nii eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõudes (võlanõudes). Ka nõudes, mille kohta on võlgnik andnud võlatunnistuse või mille kohta on sõlmitud muu täitmiseks kohustav kokkulepe. Nõue võib esitada ka hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega.
Nõue peab olema mh muutunud sissenõutavaks (kohustuse täitmise tähtpäev või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb muuhulgas märkida nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus ja tõendite lühikirjeldus, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses. Siin võib probleemiks osutuda suuliste kokkulepete tõendamine ja raha nn käest kätte üleandmine. Maksekäsu kiirmenetluses kohus ei kontrolli tõendeid ega nõude asjaolusid (tuginetakse avalduses esitatule). Kohus teeb määrusega makseettepaneku, millele võlgnik võib esitada vastuväite.
Kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule (va kui avalduses on selgesõnaliselt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada). Hagimenetluses tuleb oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Kas tõendid on piisavad, ei saa ilma tõenditega tutvumata (pangaülekanded jm) seisukohta võtta. See sõltub mh ka teise poole vastuväidetest (hagi võib ka õigeks võtta).
Maksekäsu kiirmenetluse kohta: tsiviilkohtumenetluse seadustik, http://www.juristaitab.ee/kusimused-vas ... rmenetlus/ ja http://www.kohus.ee/23258.
Vastas: Evelyn Bach, SA Õigusteenuste Büroo
Maksekäsu kiirmenetluses saab esitada avalduse nii eraõigussuhtest tuleneva kindla rahasumma maksmise nõudes (võlanõudes). Ka nõudes, mille kohta on võlgnik andnud võlatunnistuse või mille kohta on sõlmitud muu täitmiseks kohustav kokkulepe. Nõue võib esitada ka hagimenetluses, kuid mitte samaaegselt maksekäsu kiirmenetlusega.
Nõue peab olema mh muutunud sissenõutavaks (kohustuse täitmise tähtpäev või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaeg on möödunud). Maksekäsu kiirmenetluse avalduses tuleb muuhulgas märkida nõude aluseks olevate asjaolude lühikirjeldus ja tõendite lühikirjeldus, mida avaldaja saaks kasutada oma nõude tõendamiseks hagimenetluses. Siin võib probleemiks osutuda suuliste kokkulepete tõendamine ja raha nn käest kätte üleandmine. Maksekäsu kiirmenetluses kohus ei kontrolli tõendeid ega nõude asjaolusid (tuginetakse avalduses esitatule). Kohus teeb määrusega makseettepaneku, millele võlgnik võib esitada vastuväite.
Kui võlgnik õigel ajal esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule (va kui avalduses on selgesõnaliselt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada). Hagimenetluses tuleb oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Kas tõendid on piisavad, ei saa ilma tõenditega tutvumata (pangaülekanded jm) seisukohta võtta. See sõltub mh ka teise poole vastuväidetest (hagi võib ka õigeks võtta).
Maksekäsu kiirmenetluse kohta: tsiviilkohtumenetluse seadustik, http://www.juristaitab.ee/kusimused-vas ... rmenetlus/ ja http://www.kohus.ee/23258.
Vastas: Evelyn Bach, SA Õigusteenuste Büroo