Tere!
Selline küsimus, kas mul on võimalus kohtu kaudu ka tasutud kiirlaenu vaidlustada. Olen tasunud kiirlaenu katteks 300€ põhiosa + 50€ intressi + 200€ kõrvalkulud. Nimelt laenu tasumisel tekkisid mul raskused tol ajal. Ning pikendasin laenu pool aastat, makstes kokku 200€, siis tajusin, et nii ma jäängi seda laenu maksma ja hakkasin tasuma põhiosa pluss intresse, mille tasumiseks kulus 7 kuud.
Kui olen õigesti aru saanud, siis seaduse järgi võib küsida põhiosa+kokkulepitud intressid laenu kasutamise eest+viivised. Kui see on nii, siis tähendab see seda, et olen justkui ca 190 € tegelikult neile rohkem maksnud.
Kas mul on alust antud kiirlaenukontorilt kohtu kaudu raha tagasi küsida?
Kas ma saan seda teha kohtumäärusele vastates?
Terv,
K.
Kiirlaenu vaidlustamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Kiirlaenu vaidlustamine
Kahjuks Teie kirjast ei selgu, millise kohtumäärusega tegemist on. Juhul kui kiirlaenu ettevõte on Teilt võlgnevuse saamiseks kohtusse esitanud hagiavalduse ja kohus teinud korraldava määruse, on võimalik kohtule kirjalikult vastata (esitada omapoolsed tõendid tasumise kohta) ja/või esitada vastuhagi juhul kui leiate, et olete kiirlaenu ettevõttele rohkem tasunud.
Vastas Jana Kitter.
Vastas Jana Kitter.
Re: Kiirlaenu vaidlustamine
Tere
Pean koostama vastuväite blanketi kohtule, kuna ei ole rahul välja nõutava summaga. Nimelt põhinõue on üle kolme kordseks kirjutatud. Samas on kõrva jäänud, et sissenõude kulud ei tohi olla suuremad kui on põhivõlg. On see väide tõene? Ehk saaks selle kohta viite võlaõigus seadusest? Kuidas oleks korrektne lause vastuväitesse?
Austusega,
Marek
Pean koostama vastuväite blanketi kohtule, kuna ei ole rahul välja nõutava summaga. Nimelt põhinõue on üle kolme kordseks kirjutatud. Samas on kõrva jäänud, et sissenõude kulud ei tohi olla suuremad kui on põhivõlg. On see väide tõene? Ehk saaks selle kohta viite võlaõigus seadusest? Kuidas oleks korrektne lause vastuväitesse?
Austusega,
Marek
Re: Kiirlaenu vaidlustamine
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 481 lg (2`)
Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuete osas, mis ületab põhinõuet.
Maksekäsu kiirmenetluses võla nõudes ei saa võlausaldaja nõuda põhivõlast suuremat kõrvalnõuet (viivist, leppetrahvi jne) lähtuvalt TsMS § 481 lg-st 21. Samas, kui nõue on suurem, kui 6400,00€ peab võlausaldaja pöörduma hagiga kohtusse.
Hagimenetluses on võlgnikul võimalik taotleda viivise vähendamist. Viivise vähendamisel arvestab kohus kohustuse täitmise ulatust, laenuandja õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Just õigustatud huvi kriteerium välistab tihtipeale laenuandjate nn liigkasuvõtmise. Lisaks ütleb VÕS § 162 lg 1, et leppetrahvi (viivise) vähendamisel tuleb arvestada poolte majanduslikku seisundit. Kui on tegemist füüsilise isikuga, tuleb majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Majandusliku seisundi arvestamine on aga pigem teisejärguline, kuivõrd eelkõige tuleb hinnata võlausaldajale tekkinud kahju ja viivise proportsionaalsust.
Vastas Jana Kitter.
Maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuete osas, mis ületab põhinõuet.
Maksekäsu kiirmenetluses võla nõudes ei saa võlausaldaja nõuda põhivõlast suuremat kõrvalnõuet (viivist, leppetrahvi jne) lähtuvalt TsMS § 481 lg-st 21. Samas, kui nõue on suurem, kui 6400,00€ peab võlausaldaja pöörduma hagiga kohtusse.
Hagimenetluses on võlgnikul võimalik taotleda viivise vähendamist. Viivise vähendamisel arvestab kohus kohustuse täitmise ulatust, laenuandja õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Just õigustatud huvi kriteerium välistab tihtipeale laenuandjate nn liigkasuvõtmise. Lisaks ütleb VÕS § 162 lg 1, et leppetrahvi (viivise) vähendamisel tuleb arvestada poolte majanduslikku seisundit. Kui on tegemist füüsilise isikuga, tuleb majandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta igakuiseid sissetulekuid. Majandusliku seisundi arvestamine on aga pigem teisejärguline, kuivõrd eelkõige tuleb hinnata võlausaldajale tekkinud kahju ja viivise proportsionaalsust.
Vastas Jana Kitter.