Tere,
kas abiellumata kooseluga seotud varalisi küsimusi saab pärast käsitleda seltsinguna ?
Nimelt olles aastaid koos elanud, kuid abiellumata, on nüüd - 3 aastat peale lahkuminekut - käsil varade jagamine ja ühtäkki on hakanud sellega seotud juristid ideetama, et äkki see kooselu oli varade mõttes seltsing.
Minu teada seltsing on registreerimata MTÜ ehk kodanikuühenduse lepinguline vorm, mis on asutatud kirjaliku seltsingulepinguga VÕS alusel ühise eesmärgi saavutamiseks ning VÕS ütleb, et "Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega."
Ja käsitleda kooselu seltsinguna, kui seltsingu vormis võivad tegutseda väikesed huvialaklubid ja ringid, koorid, orkestrid, aga ka väiksemad külaseltsid jms ?
Nii et mulle jääb täiesti arusaamatuks, et mida sellel teemal üldse nendel juristidel arutada on - eriti veel tagantjärgi ja kui meil ei ole kunagi olnud omavahelist kirjalikku lepingut, mis ütleks, et on seltsing ja mis on selle ühine eesmärk ning kuhu ja mida ja kuidas ja millal ja kes panustab selle ühise eesmärgi ühiseks täitmiseks.
Ning iga tehingu tegemiseks on vajalik kõigi seltsinglaste nõusolek, mida meil ju niikuinii ei olnud ei siis ega ole ka praegu.
Kui meil on olnud mingeid kirjalikke diile, siis need on olnud ainult üksikute tehingute kohta ja siis peaks iga sellist tehingut käsitlema ju seltsinguna, kuna ainult nende kohta on kirjalik "leping" ? Nüüd tekib risk, et kui öeldakse, et oli seltsing, siis hakkavad ka selle kooselu ajal toimu kohta kehtima sarnaselt dokumentidele ka osapoolte jutud ? Et kui teine osapool omastas minult raha peale kooselu lõppu, siis nüüd äkki öeldakse, et see oligi seltsingu siseasi ?
Või on siis ühe kahe peale omandatud korteri maja moodustamata ühistu ka seltsing nüüd ühtäkki koos kõigi muude samas majas mõttelisi osasid omajatega ?
Nii et segane värk - kas seltsing on siin üldse adekvaatne teema ja kui on, siis mida see sisuliselt varade ja sellega seotud vaidluste ja argumentide mõttes tähendab, palun ?
Tänud,
AH
Seltsing kui kooselu varaliste küsimuste raamlahendus?
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Seltsing kui kooselu varaliste küsimuste raamlahendus?
Kuidas teie oma kooselu siis seaduslikult nimetate? Kui poleks varalisi probleeme ja kooseluga lahendamata küsimusi, siis võite seda koos elatud aega kasvõi koosmänguks pidada. Pole oluline!
Samas on teil tekkinud varalised vaidlused ja nõuded, siis peab asjale seadusliku väljundi leidma.
Kui kaks inimest on otsustanud koos elama, koos tegutsema hakata, koos vara soetada ja leppinud suuliselt kokku, kes mille eest kooselus vastutab ja panustab, siis on tegemist seltsinguga ja seda reguleerib võlaõigusseaduse seltsingu sätted.
Riigikohus on teinud 2014 a. otsuse, millega täpsustas kooselu allumist seltsingu sätetele. Sellega saate tutvuda Riigikohtu kodulehel.
Mitte ainult rahvatants ja lilleklubid ei ole seltsid, seaduse silmis ka kooselu, kui see ei ole kooseluseaduse alusel notaris registreeritud.
Vastas Krista Paal.
Samas on teil tekkinud varalised vaidlused ja nõuded, siis peab asjale seadusliku väljundi leidma.
Kui kaks inimest on otsustanud koos elama, koos tegutsema hakata, koos vara soetada ja leppinud suuliselt kokku, kes mille eest kooselus vastutab ja panustab, siis on tegemist seltsinguga ja seda reguleerib võlaõigusseaduse seltsingu sätted.
Riigikohus on teinud 2014 a. otsuse, millega täpsustas kooselu allumist seltsingu sätetele. Sellega saate tutvuda Riigikohtu kodulehel.
Mitte ainult rahvatants ja lilleklubid ei ole seltsid, seaduse silmis ka kooselu, kui see ei ole kooseluseaduse alusel notaris registreeritud.
Vastas Krista Paal.
Re: Seltsing kui kooselu varaliste küsimuste raamlahendus?
Tänud!
Seega kirjaliku seltsingulepingu nõue ei kehtigi sellisel juhul ?
Ja ongi nii, et kui kooselu ajal ei ole isegi sõna seltsing keegi maininud, siis tagantjärgi see lihtsalt kehtestub ja kõik ?
Aga sellega omakorda kaasneb olukord, et ühe poole tagantjärgi tõlgendava meenutuse vormis ja sisus jutud hakkavad nüüd (ka kohtus ?) olema samaväärsed teise poole paberitega, kuna kõik oligi nagu ühe seltsingu siseasi, mitte aga kahe erineva omaniku vaheline asi ?
Parimat,
AH
Seega kirjaliku seltsingulepingu nõue ei kehtigi sellisel juhul ?
Ja ongi nii, et kui kooselu ajal ei ole isegi sõna seltsing keegi maininud, siis tagantjärgi see lihtsalt kehtestub ja kõik ?
Aga sellega omakorda kaasneb olukord, et ühe poole tagantjärgi tõlgendava meenutuse vormis ja sisus jutud hakkavad nüüd (ka kohtus ?) olema samaväärsed teise poole paberitega, kuna kõik oligi nagu ühe seltsingu siseasi, mitte aga kahe erineva omaniku vaheline asi ?
Parimat,
AH
Re: Seltsing kui kooselu varaliste küsimuste raamlahendus?
Tänane kooseluseadus sätestab kirjaliku kokkuleppe vormi, kuid kooselu, mis ei ole notariaalselt kooselulepinguga seotud, ei ole ja ei pea olema kirjalikus vormis sõlmitud.
Kooselu partnerid ei pea igal õhtul tulema kokku ja arutama seltsingulepingu tingimusi ja selle lepingu täitmist. Kooselu partnerid lepivad suusõnaliselt, kokkuleppeliselt kokku, et ühise kooselu eesmärgil tehakse toiminguid ja tehinguid ning võetakse kohustusi ühise eesmärgi saavutamiseks ja need on mõlemale osapoolele vajalikud ja vastuvõetavad. Enne kooseluseaduse jõustumist võisid kooselu partnerid sõlmida notaris lepingu, millega reguleeriti pooltevahelised varalised õigused ja kohustused.
Kohus ei võta arvesse mitte kummagi poole heietusi ja mälestusi, vaid kohus põhineb dokumentidele ja tõenditele. Kohus võib baseerudes kooselu kestusele mõista teisele poolele välja õiglase hüvitise kooselatud aastate eest. Näiteks: üks kooselu partneritest on pikemat aega viibinud lapse hooldamise eesmärgil kodus ja see oli poolte omavaheline kokkulepe. Kuna kodus viibinud partneril puudub sissetulek, siis saab ta nõuda hüvitist. Kohus kaalutleb mõlema poole panust ja teeb sellekohase otsuse. Siinkohal rakendatakse seltsingu sätteid.
Vastas Krista Paal.
Kooselu partnerid ei pea igal õhtul tulema kokku ja arutama seltsingulepingu tingimusi ja selle lepingu täitmist. Kooselu partnerid lepivad suusõnaliselt, kokkuleppeliselt kokku, et ühise kooselu eesmärgil tehakse toiminguid ja tehinguid ning võetakse kohustusi ühise eesmärgi saavutamiseks ja need on mõlemale osapoolele vajalikud ja vastuvõetavad. Enne kooseluseaduse jõustumist võisid kooselu partnerid sõlmida notaris lepingu, millega reguleeriti pooltevahelised varalised õigused ja kohustused.
Kohus ei võta arvesse mitte kummagi poole heietusi ja mälestusi, vaid kohus põhineb dokumentidele ja tõenditele. Kohus võib baseerudes kooselu kestusele mõista teisele poolele välja õiglase hüvitise kooselatud aastate eest. Näiteks: üks kooselu partneritest on pikemat aega viibinud lapse hooldamise eesmärgil kodus ja see oli poolte omavaheline kokkulepe. Kuna kodus viibinud partneril puudub sissetulek, siis saab ta nõuda hüvitist. Kohus kaalutleb mõlema poole panust ja teeb sellekohase otsuse. Siinkohal rakendatakse seltsingu sätteid.
Vastas Krista Paal.