Tere
Ostsime 30.12.2016 (tehingu vormistamine notaris) korteri uusarendusse. Notariaalselt tõestatud lepingus on järgmised punktid:
Müüja esindaja kinnitab, et:
2.1.2. Müüja poolt on püstitatud Kinnistule kehtiva ehitusloa alusel seaduses ettenähtud
nõuete kohaselt kinnitatud projektikohane Ehitis ning koostatud dokumentatsioon
võimaldab Ehitise sihipärast kasutamist. Ehitisele on väljastatud projektijärgne
energiamärgis (klass C).
[...]
Müüja kohustub korraldama Ehitise kohta seaduses sätestatud kasutusloa
väljastamise ning Ostja annab käesolevaga Müüjale nimetatud toiminguks oma
tagasivõtmatud nõusoleku ja volituse.
Tänaseks, s.o. 10 kuud hiljem kasutusluba ei ole. Seni on mitteametlik info, et enne 2018. aasta sügist kasutusluba ei saada.
Küsimus:
1) Kas on õige väita, et kasutusloata ei saa ostetud korteriomandit Ehitises sihipäraselt kasutada?
2) Kas mul on õigus lepingust taganeda (10 kuud hiljem), kuna korteris ma tegelikult elada ei tohiks ja müügilepingus ei ole mind ka teavitatud, et pea 2 aastat kasutusluba ei tule?
Korteri ost ja lepingust taganemise võimalused
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Korteri ost ja lepingust taganemise võimalused
Tere,
Omanikul on kohustus pärast ehitise valmimist taotleda sellele kasutusluba. Ehitise kasutusloata kasutamise eest on kohalikul omavalitsusel õigus omanikku trahvida. Kasutusluba saab käsitleda kohaliku omavalitsuse kinnitusena selle kohta, et ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusloas määratud kasutusotstarbe kohaselt. Kuna ehitusseadustik sätestab põhimõtte, et kasutusluba tuleb anda, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale, siis piirdubki kohaliku omavalitsuse kontroll nende asjaolude kontrollimisega.
Seega võib kasutusloa andmisest keeldumine viidata hoopis suuremale probleemile. Keda ehitise kasutusloata kasutamise eest trahvida saab, sõltub sellest kes on ehitise omanik.
Lepingust taganemine õiguskaitsevahendina on reguleeritud Võlaõigusseaduse § 116. Selle kohaselt võib lepingust taganeda eelkõige kui lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Lepingust taganemine on lubatud VÕS § 118. kohaselt mõistliku aja jooksul pärast seda, kui lepingupool sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
Tekkinud olukorra täpseks hindamiseks ning sobilike õiguskaitsevahendite leidmiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Seda on mugavaim teha registreerudes Teile sobivasse nõustamiskohta veebilehel www.juristaitab.ee
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist
Omanikul on kohustus pärast ehitise valmimist taotleda sellele kasutusluba. Ehitise kasutusloata kasutamise eest on kohalikul omavalitsusel õigus omanikku trahvida. Kasutusluba saab käsitleda kohaliku omavalitsuse kinnitusena selle kohta, et ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusloas määratud kasutusotstarbe kohaselt. Kuna ehitusseadustik sätestab põhimõtte, et kasutusluba tuleb anda, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale, siis piirdubki kohaliku omavalitsuse kontroll nende asjaolude kontrollimisega.
Seega võib kasutusloa andmisest keeldumine viidata hoopis suuremale probleemile. Keda ehitise kasutusloata kasutamise eest trahvida saab, sõltub sellest kes on ehitise omanik.
Lepingust taganemine õiguskaitsevahendina on reguleeritud Võlaõigusseaduse § 116. Selle kohaselt võib lepingust taganeda eelkõige kui lepingupool on lepingut oluliselt rikkunud. Lepingust taganemine on lubatud VÕS § 118. kohaselt mõistliku aja jooksul pärast seda, kui lepingupool sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
Tekkinud olukorra täpseks hindamiseks ning sobilike õiguskaitsevahendite leidmiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Seda on mugavaim teha registreerudes Teile sobivasse nõustamiskohta veebilehel www.juristaitab.ee
Lugupidamisega
Tiina Mölder
jurist