Kodulaenu tühja maksmine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kodulaenu tühja maksmine

04 Dets 2017, 15:27

Mul selline mure, et kunagi sai koos endise elukaaslasega soetatud endile maja, 2005 aastal võttis elukaaslane selle maja peale kodulaenu, mida ei kasutanud sihtotstarbeliselt, minust sai kodulaenu kaastaotleja. 2006 aasta jaanuarist läksime elukaaslasega lahku, majja jäin elama mina, ühise lapsega. Olen seda laenu nüüdseks maksnud 11 aastat summas 205 eurot kuus. Eks mees on mulle alati öelnud, et võtku ma see laen üle aga enne ma ei jaksanud, kui lapsed väikesed olid ja kulud suured. Nüüd aga maksta jäänud veel 3 aastat ja tahaksin laenu üle võtta ja pank annaks ka hea meelega. Eksi eelnevad lubadused paistab ka ei kehti enam, tahab ilmselt maja mu istumise alt maha müüa. Kuidas ma saaksin vähemalt oma rahad tagasi, mis ma eksi eest maksnud olen. Maja hinnati just 23 000 aga laenusumma oli 31500.Lisaks olen ehitanud terassid ja teinud vajaminevaid parandustöid. Ehk oskate mulle mingisugustki nõu anda?

Re: Kodulaenu tühja maksmine

18 Dets 2017, 12:16

Tere,

Tegemist võib olla seltsingulepinguga eluaseme soetamiseks. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud seltsingulepingu sätete kohaldamine mitteabielulise kooselu vormidele. Analoogses olukorras jõustunud kohtulahendini jõudnud tsiviilasjade hulgas leidub mitmeid lahendeid, kus kohtud leidsid, et pooled tegutsesid ühise eesmärgi nimel, milleks oli ühine pereelu. Ühiseks eesmärgiks on kohtud lugenud nt ühise eluaseme ostmist ja renoveerimist ja ühiste laste kasvatamist. Panuseks võib seejuures olla nii rahaline panus kui ka perekonna toimetuleku korraldamine. Põhimõtet, et vabaabielupoolte varalistele suhetele seltsingu regulatsiooni kohaldamise eelduseks ei pea olema seltsingulepingu sõlmimine tahteavaldustega, on ringkonnakohus rõhutanud ka tsiviilasjas nr 2-04-573. Ringkonnakohus märkis selles kohtuasjas, et seltsingulepingu sõlmimisele viitab poolte vastav faktiline käitumine, neil oli ühine majapidamine ja nende käitumises esines ühine eesmärk, milleks oli jõupingutuste tegemine ühise eluaseme korrashoiuks ja kasutamiseks. Seltsinguvara tuleb pärast seltsingu kohustuste täitmist tagastada seltsinglastele vastavalt nende tehtud panustele.
Kui pooled ei saavuta kokkulepet saab seltsingulepingu tunnustamist ja seltsinguvara jagamist nõuda kohtus.
Kui vajate abi olukorra lahendamisel, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele registreerudes veebilehel www.juristaitab.ee

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist

Vasta