juristaitab.ee

Tere!
Kui mul on notariaalselt õiged ja seadusega kooskõlas kinnisvara optsiooni lepingud (õigus, kuid mitte kohustus tulevikus kinnisvara ära osta, seejuures omanik ei tohi kinnsivara mitte kellelegi teisele müüa), siis kas ma tohin sõlmida optsiooni lepinguid ilma notarita? Kas notari juurde on vaja minna alles siis, kui reaalselt otsustan korteri ka ära osta?

Swedpank ja SEB ütlesid, et kuna optsiooni leping on minu ning omaniku vaheline leping, siis panka optsiooni lepingu tegemisest teavitama ei pea (arvestades, et korter on tagatis pangale). Kuna optsiooni lepingu puhul tõepoolest on tegu vaid minu ja omaniku vahelise tehinguga, siis kas võin järeldada, et mitte ükski pank ei saa keelata selle lepingu sõlmimist?

Ja viimaseks, kui pank lubab omanikul tagatist välja üürida, siis kas pank saab keelata allüürniku olemasolu? Kas allüürniku olemasolu ei peaks olema ainult omaniku ning üürniku vaheline asi?

Tere,

Teie kirjeldatud tehingul on eellepingule omased tunnused. Võlaõigusseaduse § 33 lg 2 kohaselt, kui seadusest tulenevalt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Asjaõigusseaduse § 119 kohaselt peab kinnisvara võõrandamise leping olema notariaalses vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on leping tühine, kui lepingu sõlmimisel on jäetud kõrvale seadusest tulenev vorminõue. Tehingu vormi ja sisunõuete osas annab kindlasti soovitusi ka notar.

Võib eeldada, et eellepingu sõlmimist hüpoteegipidaja ei takista. Arusaamatuste vältimiseks soovitan siiski konkreetselt hüpoteegipidajalt järele küsida, kuna kõik sõltub Teievahelisest lepingust.

Ka selle küsimuse puhul sõltub kõik lepingust. Kui hüpoteegipidaja ja laenusaaja vahelises lepingus ei ole keelatud eseme üürile või allüürile andmine, on see lubatud.

Lugupidamisega

Tiina Mölder
jurist