juristaitab.ee

Tere,
mõned lihtsakoelised küsimused:
- kas võla vormistamisel tuttavaga piisab omavahelisest kirjalikust ja digiallkirjastatud dokumendist? Millised vormistuslikud nõuded sellele kehtivad?;
- milline on üldine praktika, kui tähtajas ei jõuta kokkuleppele; samuti, kuidas määrata intress tähtaja ületamise puhul? Kas on mingi üldine nö keskmine norm, mida saaks enam-vähem aluseks võtta?
- kas oleks mõistlik kaasata ka tagatis (laenusumma on mõnituhat eurot)? Kui jah, kuidas jõuda üksmeelele ses osas (kindlasti peaks olema laenusummast kallim ese, aga kuidas seda määrata)?

Tere,

Tänan esitatud küsimuse eest.
Igasuguse võlasuhte ja sellest tulenevate kokkulepete fikseerimiseks on soovitav kasutada kirjalikku või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavat vormi. Samuti tuleks see poolte poolt allkirjastada sõltuvalt lepingu vormist paberil või digitaalselt. Seadusandja küll laenulepingule kohustuslikku vorminõuet ei ole kehtestanud ja leping võib olla ka suusõnaline, ent vaidluste korral, mille puhuks ju leping koostataksegi, on vajalik lähtuda poolte algsest tahtest ja sellest, milles tegelikult kokku lepiti. Ilma kirjaliku dokumendita, millelt nähtud ka mõlema poole nõusolek allkirja näol, on poolte ühist tahet hiljem sageli raske tuvastada ja võimatu tõendada.
Lepingu sisuline pool ehk tingimused, milles kokku lepitakse, sõltub poolte tahtest ja asjaoludest, milles kokkuleppele jõutakse. Seadusandlikult siin reegleid ei ole ja kui kokkuleppe saavutamine on raskendatud juba lepingu sõlmimise ajal, tuleks ehk kaaluda selle sõlmimisest loobumist.

Parimate soovidega
Tiina Mölder
jurist