Kaasomandis olev kinnisvara!

Tere!
2008. a sai soetatud korter ekselukaaslasega (ei ole abielus) kaasomandina 50/50. Elukaaslane tegi 10% sissemakase, aga pank nõudis ka lisatagatist. Sai seatud hüpoteek ka minu teisele korterile. Nüüdseks oleme nii kaugel, et elame lahus.
Mina enam selles korteris ei ela. Mees aga tööl ei käi ja laenu maksan mina hetkel, kuna tal ei ole võimalik. samuti kommunale, kuna ei soovi, et korterile tekiks võlg.
Selleks, et ise seal elada saaks, nõuab mees minult 10% sissemaksuraha tagastamist- saan temast täiesti aru. Samas on aga minu teine korter siiani tagatiseks.
Aga siit tulebgi probleem. Nimelt on mehel võetud arvelduakrediit selle korteri peale, mis eeldaks, et selle pean ka mina maksma.
Korteri müügi korral jääks laenujääk ülesse ja selle peaksin ka mina maksma, aga see on kõige reaalsem lahendus hetkel. Kõik kulu oleks u 20 000 euri.
Mis oleks teie, kui asjatundja soovitus, mida ma peaksin tegema? Kuidas käituma?
Pank pakub lahendust, maksta arvelduskrediit, panna korter müüki, kuna aga hinnad langenud, siis laenujääk jääb üles ja selle maksan mina. Saan aru, kõik loogiline.
Aga mida teha arvelduskrediidiga, mis on võetud ilma minu teadmata? Oma süü loomulikult, kuna sai selline laenuleping sõlmitud.


Tänud ette!

Teie kiri on täis probleeme, millistele ei ole head lahendust, kuna üks kaasomanikest on vastutustundetu. Juriidist nõuannet, mis oleks Teile abiks, sisuliselt ei ole võimalik anda. Te olete ise kõikidest asjaoludest õigesti aru saanud ning ka panga nõuanne on ratsionaalne. Ainsaks lahenduseks antud asjas oleks Teie poolt korteril lasuvate kõikide kohustuste täitmine panga ees. Läbi selle Te säilitate korteri, kui Te sellest huvitatud olete. Kui Te tasute pangale endise elukaaslase eest ka arvelduskrediidi, siis peale seda tekib Teil nõudeõigus oma endise elukaaslase vastu ning Te saate selle katteks nõuda tema osa kaasomandis olevast korterist. Vajaduse selliselt teise isiku võlgnevusi tasuda tingib asjaolu, et ka Teie teine korter on laenu tagatiseks koormatud hüpoteegiga. Selline lahendus aga eeldab, et Teil on piisavalt visadust ning rahalisi võimalusi.


Vastas Kaja Kiilo

Tere!
Asjaolud
Korterelamus on üle 100 korteri ja ligi 80 omanikku. Elamus on abiruume korrustel, keldris. On ka vabu suuri ruume, mis ei ole kasutusel nende plaanijärgse otstarve alusel. Mõned neist seisavad tühjana, teised aga on hõivatud, vahetatud uksed, ümberehitatud korteriteks ilma projektita. Korteriühistu juhatus on asjaoluga kurssis, kui mitte öelda, et on selle tegevuse eesotsas. Infot selle kohta, kes on hõivatud ruumide valdajad, või millised ruumid veel ei ole hõivatud, kuid lukustatud, millistel tingimustel neid ruume kasutatakse ja kas selle eest saab keegi raha KÜ juhatus ei väljasta.
Mina, kui kaasomanik, peaksin saama hõivatud ruumide kasutamise eest minule kuuluva mõtelise osale vastav kompensatsioon ja samuti ka kõik teised kaasomanikud.
Tean, et olukorra muutmiseks on vaja kaasomanike kokkulepet. Olen katsetanud, kuid vastuseis on sellele ülitugev.

Küsimus
Millised avalikud võimud (linnaosa valitsus, linna valitsuse kontrollorgan, prokuratuur) võiksid asjaolusse sekkuda enne kui pöördun viimasesse instantsi - kohtusse?

Juhul, kui Te leiate, et KÜ juhatuse või teiste kaasomanike tegevuses on kuriteo tunnused, on võimalus pöörduda kuriteoteatega prokuratuuri poole.

Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Läbirääkimiste pidamisel teiste kaasomanikega tulekski Teil juhinduda nendest põhimõtetest. Juhul, kui teiste kaasomanike tegevus kahjustab kaasomandis olevat vara, on Teil õigus nõuda sellise tegevuse lõpetamist. Asjaõigusseaduse § 72 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. Tulu jaotamisega saab aga olla tegemist vaid siis, kui teised kaasomanikud teenivad tulu kaasomandilt. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kui Teid ei rahulda KÜ juhatuse tegevus või on Teie õigusi kahjustavad teised kaasomanikud, siis kokkuleppe mittesaavutamisel tuleks Teil pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Soovitada tuleks aga sellisel juhul pöördumist advokaadi poole, kes koostaks hagi kohtusse ning esindaks Teid kohtuvaidluses.


Vastas Kaja Kiilo

Tänan vastuse eest!
Kuid see on tüüpiline juristi vastus: põhjalik, parasjagu pikk ja üldistav. Tegemist on konkreetse olukorraga konkreetses majas ning selgelt esitatud küsimusega.
Olen kokku puutunud omavalitsusega, kust pidin ruumi ümberehitamise ja kasutamise luba saama (mitte mainitud elumajas).
Oli ka vajadus astuda küsimustega Linnavalitsuse ehitiste järelvalve osakonda.
Pöördumine prokuratuuri poole eeldab tõendite olemasolu.

Esitatud küsimus jääb püsima sellisel kujul:
Kohtusse pöördumine on viimane instants, aga kas antud juhul ainus?

Varasemale vastusele lisaks saab selgitada veel, et juhul, kui kortermajas, kus Te elate tehakse ulatuslikke ümberehitusi, siis peaks ehitused tellinud isikutel olema selleks ehitusluba. Juhul, kui ehitusluba puudub, ei ole ümberehituste tegemine lubatud ning sellise olukorra puhul tõepoolest saate pöörduda linnavalitsuse poole, et lõpetataks ebaseaduslik ümberehitamine. Ehituslubasid väljastab kohalik omavalitsus ning teostab ka kontrolli selles osas.
Prokuratuuri poole pöördumine eeldab kuriteo tunnustega tegu ning seda kinnitavaid tõendeid.
Kui aga on riivatud või rikutud Teie isiklikke õigusi ning on tekitatud Teile kahju, siis on ainsaks võimaluseks oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.


Vastas Kaja Kiilo