Juriidiline abi
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juriidiline abi
Olen abielus, kuid suhted on keerulised. Omasime korterit, kus elas abikaasa sugulane, korter oli mehe nimel. Abikaasa otsustas selle korteri kinkida selle sugulasele, kes seal korteris reaalselt elab. Mina selle otsusega ei nõustunud, sest tahtsin selle jätta meie ühisele lapsele. Miks ta nii käitus, ei tea. Nüüd on nii, et pool korterit on tema sugulase oma ja pool minu oma. Olen õigusalaselt suur võhik ja seepärast palun abi, kuidas peaksin käituma, et see poole korteri omamine minule suuri probleeme ja kohustusi kaasa ei too. Olen pensionär ja uusi lisakohustusi ma enda kanda ei suuda võtta. Millised on minu õigused ja kohustused? Kas oleks õigem teha korteris reaalselt elava inimesega leping, et nii kaua kui tema seal elab, kõik kohustused kannab tema või....? Või on tark siiski loobuda ja anda see pool korterit ka talle? Kui see on enam võimalik...?
Re: Juriidiline abi
Teie probleemi lahenduseks võib olla mitu varianti:
1. Võimalik on Teie poolt pakutud variant, et sõlmite teise kaasomanikuga kokkuleppe korteri kasutamise ja kulude kandmise kohta. Samuti võite kokku leppida tulu saamise osas. Kui korter jääb reaalselt vaid ühe kaasomaniku kasutusse, siis saate kokku leppida, et teine kaasomanik maksab selle eest teatud hüvitist. Asjaõigusseaduse § 72 lõike 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja eelkõige kokkuleppe kohaselt. Asjaõigusseaduse § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, kuid selles osas on võimalik teisiti kokku leppida.
2. Teiseks võimaluseks on lõpetada kaasomand selliselt, et see korter jääb tervikuna ühele kaasomanikule ja see kaasomanik maksab teisele kaasomanikule hüvitist (kui selles osas jõuate kokkuleppele, tuleb see leping notari poolt tõestada). Kui kokkulepet ei saavutata, siis on võimalik pöörduda kohtusse. Asjaõigusseaduse § 77 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Vastas Eve Strang
1. Võimalik on Teie poolt pakutud variant, et sõlmite teise kaasomanikuga kokkuleppe korteri kasutamise ja kulude kandmise kohta. Samuti võite kokku leppida tulu saamise osas. Kui korter jääb reaalselt vaid ühe kaasomaniku kasutusse, siis saate kokku leppida, et teine kaasomanik maksab selle eest teatud hüvitist. Asjaõigusseaduse § 72 lõike 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja eelkõige kokkuleppe kohaselt. Asjaõigusseaduse § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi, kuid selles osas on võimalik teisiti kokku leppida.
2. Teiseks võimaluseks on lõpetada kaasomand selliselt, et see korter jääb tervikuna ühele kaasomanikule ja see kaasomanik maksab teisele kaasomanikule hüvitist (kui selles osas jõuate kokkuleppele, tuleb see leping notari poolt tõestada). Kui kokkulepet ei saavutata, siis on võimalik pöörduda kohtusse. Asjaõigusseaduse § 77 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
Vastas Eve Strang