Tere!
Pensionäridest lastetu abielupaar elas kahekesi väikeses 3-toalises korteris. Korter on neil ainus kinnisvara ja see on neil saadud abielu käigus ja on ühine. Mees suri 2011.a. nov., testamenti ei jätnud. Korteri pärijateks on nüüd teise ringi pärijad ja lesk(kuna kummagil lapsi pole). Teise ringi pärijateks on mehe 3 õde-venda. Mis on lese õigused ja kohustused, kui teise ringi pärijad soovivad nüüd tulla korterisse elama või saada oma osa rahana kätte? Kas tal on kohustus oma elukohta hakata müüma, et maksta pärijatele? Kas on tal võimalus elada rahulikult edasi oma kodus? Lisaks lesel on raske puue.
PS!
(Vabandust, ma ei tea, kas saite eelmise kirja kätte, sest on kirjutatud, et 5 tööpäeva jooksul vastate, sellepärast kirjutasin kirja uuesti)
lese elamispind
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Lese elamispind
Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.
Antud juhul on pärandvaraks pool 3-toalisest korterist. Seadusjärgsel pärimisel kuulub abikaasale sellest pool so 1/4. Lisaks pärib abikaasa veel koduse sisustuse esemed. Surnud abikaasa 3 õde-venda omavad õigust pärida 1/4 kolmetoalisest korterist. Kuna teise järjekorra pärijate osa korteris on väike, siis ilmselt oleks neil olnud mõistlik pärandist loobuda. Pärandist loobumine on võimalik 3 kuu jooksul peale pärandaja surma. Kui siiski surnud abikaasa 3 õde/venda soovivad pärida, siis peaksid nad saavutama omavahel ja ka lesega kokkuleppe pärandi jagamise osas. Kolme teise järjekorra pärija elamaasumine ei ole ilmselt võimalik, sest päritav korteri osa ei võimalda seda. Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
Asjaõigusseaduse § 227 kohaselt on pärandaja abikaasal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale so korterile ning isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks nimetatud kinnisasja kuni elu lõpuni. Otstarbekas oleks kõigis pärimisega seonduvates küsimustes konsulteerida pärimist korraldava notariga. Notari nõuanne on tasuta.
Vastas Kaja Kiilo
1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.
Antud juhul on pärandvaraks pool 3-toalisest korterist. Seadusjärgsel pärimisel kuulub abikaasale sellest pool so 1/4. Lisaks pärib abikaasa veel koduse sisustuse esemed. Surnud abikaasa 3 õde-venda omavad õigust pärida 1/4 kolmetoalisest korterist. Kuna teise järjekorra pärijate osa korteris on väike, siis ilmselt oleks neil olnud mõistlik pärandist loobuda. Pärandist loobumine on võimalik 3 kuu jooksul peale pärandaja surma. Kui siiski surnud abikaasa 3 õde/venda soovivad pärida, siis peaksid nad saavutama omavahel ja ka lesega kokkuleppe pärandi jagamise osas. Kolme teise järjekorra pärija elamaasumine ei ole ilmselt võimalik, sest päritav korteri osa ei võimalda seda. Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks.
Asjaõigusseaduse § 227 kohaselt on pärandaja abikaasal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist kinnisasjale so korterile ning isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks nimetatud kinnisasja kuni elu lõpuni. Otstarbekas oleks kõigis pärimisega seonduvates küsimustes konsulteerida pärimist korraldava notariga. Notari nõuanne on tasuta.
Vastas Kaja Kiilo