Esindan notariaalse volikirja alusel oma abikaasat kaasomandiosast loobumise protsessis ja küsimus puudutab kaasomandiosa hinna määramist.
Abikaasale kuulub 1/2 kahetoalisest korteriomandist. Abikaasa on korterisse ametlikult sissekirjutatud ning seal ka reaalselt elanud, kuid peale korteri pärandanud ema surma 200X. aastal ta korterit enam ei vaja ning tasus ainult korteri kommunaalmakse.
Teine kaasomanik on abikaasa vend, kellega on tekkinud mitmeid probleeme muuhulgas kaasomandi kulude tasumise ja kaasomandi kasutamise suhtes.
Otsustasime kaasomandiosast loobuda. Teatasin kavatsusest teisele kaasomanikule, pakkudes talle meie kaasomandiosa väljaostmist. Ta keeldus sellest, väites, et tema korterit ei vaja ning oleks pidanud ammu müüma. Pöördusin kinnisvaramaaklerite poole, teavitasin eelnevalt meili teel ka teist kaasomanikku, kes teatele millegagi ei reageerinud.
Vahetult enne maakleritega kokkulepitud kohtumisaega saime majanaabrilt endale üllatuseks teada, et korteris on juba umbes pool aastat üüriline, kelle olemasolust me midagi ei teadnud. Sain kolmanda isiku kaudu üürilise kontaktandmed (teine kaasomanik keeldus neid andmeid andmast) ja kohtusime. Üüriline on teinud korteris remonti ja pakkus välja, et sobivate tingimuste korral on ta valmis meie osa välja ostma.
Üüriline on tasunud teise kaasomaniku soovil tema kontole korteri igakuised kommunaalmaksed postkasti saabunud arve alusel, sama, meili teel saadetud arve alusel tasus minu abikaasa kuni detsembrini 2012, mil üürilise olemasolu selgus, poole summast korteriühistu kontole. Üürilise sõnul oli teine kaasomanik korterit üürile pakkudes märkinud küll teise kaasomaniku olemasolu. Kuidas sellises olukorras määrata kaasomandiosa maksumus? Kas peame oma hinnasoovis arvestama üürilise tehtud remondi maksumust, kuigi see toimus kaasomaniku teadmata?
Küsimus kaasomandiosa hinna määramise kohta
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Küsimus kaasomandiosa hinna määramise kohta
Tere,
Kui kaasomandi mõttelise osa müük toimub kokkuleppel, siis on ka hind üks kokkuleppe osa – st ostja ja müüja peavad müügilepingu sõlmimiseks ka hinna osas jõudma kokkuleppele. Tehingut puudutava kohta võimalike täiendavate küsimuste korral on võimalik saada infot tehingut tõestavalt notarilt.
Kaasomanike õigusi-kohustusi ja kaasomanikevahelisi suhteid asja kasutamisel reguleerib asjaõigusseadus, vt alates § 71. Märgite, et üürilepingu sõlmis üks kaasomanikest (teisel puudus sellest üldse teadmine). Kokkuleppe/lepingu sisu jm teadmata võib siinjuures märkida, et teise kaasomaniku õigused võivad olla riivatud, kui kolmas isik (üürnik) kasutab kogu korterit (vt asjaõigusseaduse § 72).
Üürniku parenduste osas kehtestab seadus järgmise regulatsiooni: Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.
Kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Muude kui viimatinimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule (võlaõigusseaduse § 285-286).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kui kaasomandi mõttelise osa müük toimub kokkuleppel, siis on ka hind üks kokkuleppe osa – st ostja ja müüja peavad müügilepingu sõlmimiseks ka hinna osas jõudma kokkuleppele. Tehingut puudutava kohta võimalike täiendavate küsimuste korral on võimalik saada infot tehingut tõestavalt notarilt.
Kaasomanike õigusi-kohustusi ja kaasomanikevahelisi suhteid asja kasutamisel reguleerib asjaõigusseadus, vt alates § 71. Märgite, et üürilepingu sõlmis üks kaasomanikest (teisel puudus sellest üldse teadmine). Kokkuleppe/lepingu sisu jm teadmata võib siinjuures märkida, et teise kaasomaniku õigused võivad olla riivatud, kui kolmas isik (üürnik) kasutab kogu korterit (vt asjaõigusseaduse § 72).
Üürniku parenduste osas kehtestab seadus järgmise regulatsiooni: Üürnik võib üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Üürileandja ei või keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks.
Kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Muude kui viimatinimetatud kulutuste hüvitamist võib üürnik nõuda üürileandjalt vastavalt käsundita asjaajamise kohta sätestatule (võlaõigusseaduse § 285-286).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo