Kaasomand

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kaasomand

03 Mai 2014, 15:41

Tere,

a/k X Juuli 1992 üldkoosolekul otsustati kõnealune a/k likvideerida ning anda krundil asunud a/k varad endistele a/k liikmetele aktiga üle ja moodustada endise a/k liikmete ühise vara – elektrivarustuse, vesivarustuse, pumbamaja, kaevu ja majandushoone ühiskasutamiseks uus ühistu. Varad anti küll aktiga üle kuid endise a/k X liikmete ühise vara haldamiseks uut ühistut ei moodustatud.
Küsimus 1. Kui keegi pole oma tänaseni ühiskasutuses olevatest aktis määratud osadest loobunud siis kas on õige rääkida kaasomandist? (Nii ühises omandis olevad hooned kui ka tehnorajatised on erastamata ja asuvad endise a/k X territooriumil).
Küsimus 2. Kui krundile Y tuleva ühises omandis oleva kastmisvee toru on naaber oma krundil kaevates ära lõhkunud kuid pahatahtlikult parandamata jätnud selle lihtsalt sulgedes – kas krundi Y omanikul on oma krundi veevarustuse taastamiseks õigus minna toru parandama selle lõhkunud naabri maale kui naaber ise parandamisest keeldub?

AKT vara üleandmise – vastuvõtmise kohta
Koostatud Juuli 1993a. aianduskoperatiivi X (edaspidi a/k X) juhatuse esimehe ja sama a/k liikme,
krundi nr. Y valdaja poolt a/k X vara erastamise kohta vastavalt EV 15.06.1992 seadusele “Aiandus- ja suvilakoperatiivide vara erastamise kohta” ja a/k X üldkoosoleku otsusele Juuli 1992.
I. Krundi Y valdaja eraomandusse antakse natuuras:
1. Aiamaja krundil Y
2. Abihoone krundil Y
3. Kasvuhoone krundil Y
II. Endiste a/k X liikmete ühisesse omandusse jäävas varas kuulub krundi Y valdajale kaasomandi õigus mõttelisele osale järgmisest varast:
1. Kruntidel nr.-d paiknev tiik. Küsimuse autori selgitus: (endise a/k X territooriumil paiknev tiik)
2. Elektrivarustus (elektriliinid, el kaabliliin) 1/15 osa.
3. Vesivarustus (pumbamaja, šahtkaev, torustikud) 1/15 osa.
4. Majandushoone 1/12 osa.
Käesolev akt on koostatud neljas eksemplaris, millest üks jab uuele omanikule (krundi nr. Y valdaja), üks a/k X arhiivi, üks Vallavalitsusele, üks inventariseerimise büroole.
Allkirjad: juhatuse esimees ja krundi Y omanik.

Re: Kaasomand

06 Mai 2014, 06:09

Küsimusest kahjuks ei selgu, kas tegemist on kinnistuga, mis on kaasomandis või on igal isikul oma krunt erastatud. Võimaluste piires selgitame omandiga seonduvat.

1. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kui isikul on hooned krundil, siis peaks tänaseks olema lahendatud hoonete juurde maa erastamise küsimus. Kaasomandis oleva maaga on tegemist sellisel juhul, kui maatükk ehk kinnistu on erastatud või omandatud mitme isiku poolt ja need isikud on omanikena kantud kinnistusraamatusse. Seejuures on kaasomaniku omanduses mõtteline osa kinnisasjast. Näiteks, kui on 10 kaasomanikku ja nende osad ühises asjas on võrdsed, siis kuulub igale kaasomanikule 1/10 ühisest asjast.

2. Kui veetoru paikneb teise isiku kinnistul, siis tuleks teise kinnistu omanikuga toru parandamine sõbralikult kokku leppida. Küsimusest võib aru saada, et tegemist on endise aianduskooperatiiviga ning teatud asjade lahendamine on pooleli jäänud mingitel põhjustel. Seda enam tuleks aga püüda probleeme lahendada läbi kokkulepete ja kompromisside. Selline tegutsemine oleks kõigi krundiomanike huvides ja ilmselt oleks võimalik lahendada ka omandi küsimused. Küsimusele vastaja oletab, et varasemad kruntide omanikud on maa hoonete juurde erastanud ja nad on maa omanikena kantud ka kinnistusraamatusse. Samas on mõeldamatu, et elektrivarustuse liinist on 1/15 kellegi isiklikus omanduses või veevarustuse süsteemist kuuluks kellelegi 1/15. Ilmselt on elektrivarustuse süsteem üle antud Elektrilevi OÜ-le. Elektrilevi OÜ sõlmib aga kinnistu omanikega, kelle kinnistuid läbib tehnorajatis või tehnovõrk isikliku kasutusõiguse lepingu avalikes huvides. Selleks, et lahendada veevarustuse probleemid tuleks kinnistu omanike vahel sõlmida näiteks veejuhtimise servituut. Servituudi lepingus saab kokkuleppida kõik asjaolud süsteemi toimimiseks. Lihtsam lahendus on omanikevaheline kokkulepe veejuhtimise süsteemi majandamiseks. Sellisel juhul aga selline kokkulepe ei ole siduv omanike õigusjärglastele.

Vastas Vambola Olli.

Vasta