Kaasomandi lõpetamine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kaasomandi lõpetamine

05 Mai 2015, 19:11

Soov on lõpetada kaasomand, mis on kinnistusraamatu järgselt vormistatud kolmele inimesele ja kasutuskorda ei ole määratud. Hetkel on olukord selline, et 1. omanik on juba pisut üle aasta surnud olnud. 2. omanik on tema laps ja tema osa ainuke pärija. Pärandist loobumist ei ole olnud, seega on 2. omanik pärandi vastu võtnud, kuid pärimismenetlus on ikka veel algatamata ja muudatus kinnistusraamatusse kandmata. 2. kaasomanik viibib nimelt mitmendat aastat kinnises raviasutuses ja lähiaastatel ta sealt välja ei tule. Oma lastega tal suhtlemine puudub ja nemad tema asju ei aja. 3. omanik soovib nüüd kaasomandi lõpetada, 2. omanik seda kindlasti ei soovi. Samuti puuduvad tal materiaalsed võimalused oma kinnisvara eest hoolt kanda ja see kahjustab ka 3. omaniku vara.

Kaasomandi lõpetamisel (kohtu kaudu) soovib 3. omanik teha ettepaneku vormistada kinnistu reaalosadeks nii, et ehitised (lagunevad maja ja majandushoone) jääksid tema kinnistule ehk tekitada lisaks uue katastriosa (ühest kaks). Krunti oleks võimalik nii jagada ja 2. omanikule jääks tühi krunt - kas nii oleks üldse võimalik? 3. omanik enda osa (5/12 kinnistust) oluliselt muuta ei soovi.

1) Kuidas ja kes võiks veel alustada pärimismenetlust? (Kuna see on tasuline, siis 2. omanik seda kindlasti ei alusta ja kinnipidamisasutuses seda kindlasti teha ei saa).
2) Kas kaasomanikku võib lugeda asjast huvitatud isikuks ja kas tal oleks õigust pärimismenetlust alustada?
3) Kas kaasomandi lõpetamise nõuet saab üldse esitada kinnises raviasutuses viibiva isiku suhtes?
4) Kui pärand on vormistamata ja menetlus alustamata, kas see võib olla kaasomandi lõpetamise nõude esitamisel kohtuotsuse tegemisele takistuseks?
5) Kas kinnistu tohib jagada reaalosadeks nii, et hooned jäävad ühele kinnistule ja teine kinnistu jääb tühjaks?

Olen igasuguse täiendava info eest juba ette tänulik.

Re: Kaasomandi lõpetamine

06 Mai 2015, 17:58

Kõnealuse kinnistu puhul saab rääkida kolmest omanikust ainult tinglikult. Kui isik on surnud, siis ei ole võimalik rääkida temast kui omanikust. Kaasomanik, kes viibib ravil kinnises raviasutuses on surnud isiku pärija aga kedagi ei saa sundida pärimisõiguse tunnistust välja võtma. Avalduse surnud isiku vara pärimiseks saab esitada ravil viibiv pärija. Perekonnaseaduse § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Kaasomanik võib küll olla asjast huvitatud aga tal ei ole õigust pöörduda notari poole pärija asemel pärimismenetluse alustamiseks. Kaasomanik võib seda teha, kui ta on määratud ravil viibiva isiku eestkostjaks.
Raviasutuses viibiva isiku vastu saate esitada avalduse kaasomandi lõpetamiseks, kuid asja menetlus ilmselt võib takerduda just seetõttu, et ravil viibiv isik ei ole võimeline ennast esindama kohtus.
Vastates Teie neljandale küsimusele, siis jah loomulikult ei saa kohus teha lahendit enne, kui on lõpule viidud pärimine ja 2. kaasomanik on kantud kinnistusraamatusse päritud kinnistuosa omanikuna. Avaldust kaasomandi lõpetamiseks ei ole mõistlik esitada enne, kui on lõpule viidud pärimine. Kaasomandis olevat vara saab vallata, kasutada ja käsutada ikkagi ainult omanik või kohtu nõusolekul vara omaniku eestkostja.
Kaasomandis oleva vara jagamine reaalosadeks peaks eelduslikult toimuma kaasomanike kokkuleppel. Loomulikult, kui kokkulepet ei saavutata, siis on huvitatud isikul võimalus pöörduda avaldusega kohtusse. Tegemist on hagita menetlusega. Asjaõigusseaduse § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asjaolu, et hooned jäävad teise omaniku kinnistule ei ole takistuseks kinnistu jagamisel reaalosadeks. Selline kaasoamandis oleva kinnistu jagamine ongi ainuvõimalik.


Vastas Vambola Olli.

Vasta