Tere!
Elan Pärnu linnas eramajas, mis Kinnistusregistri andmetel kuulub alles minu surnud abikaasale (pärand on vormistamata). Maja ise asub kinnistul, millel on kolm kaasomanikku. Kinnistul on veel üks korterelamu ja eramaja. Kõigil kaasomanikel on välja mõõdetud reaalosa kinnistust ja tehtud on ka notariaalne kinnistu kasutamise kord. Mure veetrassiga. Pärnu Vesi on toonud liitumispunkti kinnistu piirile. Mina ja kortermaja on toonud endale liitumispunktist oma trassiga vee majja. Kolmas kaasomanik sai seni vett läbi minu veemõõtja. Tema trass oli ehitatud minu majast kolmanda kaasomaniku majani. See oli tehtud enne, kui minu abikaasa maja ostis. Minu majas sai vett veel ka naaberkinnistul asuva maja omanik, kes oli trassi enda majani ehitanud. Vee jagamise kohas oli kraan, millega sai vee kinni keerata, aga selliselt, et siis ei saa vett nii naaberkinnistu omanik ega ka kinnistu kaasomanikuks olev eramaja omanik. Minul on Pärnu Veega sõlmitud leping, et kasutatud vee eest tasun peaveemõõtja alusel. See on paigaldatud minu majja kulgevale trassile. Kuna naaberkinnistu omanik lubas endale nüüd ise trassi ehitada, siis tema enam minu käest vett ei saa.
Kas mul on kohustus edaspidigi anda läbi oma veemõõtja kolmandale kinnistuomanikule vett või saaksin ma sellest keelduda ja teha talle ettepaneku, et ta veaks liitumispunktist enda majja oma trassi oma veemõõtjaga? Leian, et minu kinnisvara väärtus on oluliselt langenud, kui pean läbi oma veemõõtja naabritele vett jagama. Kes maksab siis veekadude eest? Kellel on kohustus peale minu hooldada nn veesõlme? Kuidas mul üldse on eraisikuna õigus vett vahendada? Mingeid lepinguid mul sõlmitud pole, et peaksin kellelegi vett jagama, samuti pole see kohustus fikseeritud ka kasutuskorras.
Mul on küsimus kaasomandi ja kasutuskorra kohta
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Mul on küsimus kaasomandi ja kasutuskorra kohta
Selline olukord eeldab läbirääkimisi ja teise poole mõistvat suhtumist. Kui liitumispunktist on võimalik paigaldada veetrass kolmanda kinnistuomaniku elamusse, siis peaksite talle sellise ettepaneku tegema. Kui tegemist ei ole kortermajaga, siis on täiesti mõistetav, et eramu veevarustus peaks toimuma võimalusel eraldi veetrassist. Samas tuleb nentida, et eks selline olukord on ikkagi tekkinud Teie nõusolekul. Lepingud ei pea olema kirjalikud vaid leping võib olla ka suuline. Päriselt väita ei saa, et puudub leping. Andes naabrile nõusoleku vee saamiseks Teie trassist sõlmisite Te selleks suulise lepingu. Välja kujunenud olukordade ja suhete muutmine võib olla aga üsna vaevaline, arusaamatusi tekitav ja tülikas. Naaber peab ju olukorra muutumisel kandma kulutusi, mis võivad olla üsna tuntavad. Lisaks tuleb naabril sõlmida eraldi leping veefirmaga ning võib-olla tasuda liitumise eest. Edaspidi ise esitada veenäidud ning hea seista seadmete korrasoleku eest. Esmaseks sammuks oleks Teil vastava ettepaneku tegemine ja asjaolude selgitamine, et Te ei pea taluma olukorda, kus Te osutate sisuliselt tasuta teenust.
Vastas Vambola Olli.
Vastas Vambola Olli.