Kaasomand

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Kaasomand

25 Sept 2015, 13:40

Tere,

Sooviksin abi, kuna on tekkinud küsimus kaasomandit puudutava murega.
Nimelt tegemist on maakohas 4 korteriga ridaelamuboksis oleva kaasomandiga, mure on järgev, kui korter sai kaasomandiga ostetud tuleb veetoru( meie korterist) ühismaa pealt sisse ja meie korterist jaguneb vesi edasi teistesse korterisse.
Veetoru on katkine ja parandatud lugematuid kordi ning ilmselgelt enam ilma veetoru vahetamata seda töökorda ei saa, millest on meie korter pidevalt vee ja niisukse ning hallituse all.
Tegime koosoleku ja saatsime kutsed, et teha veetoru parandus ja ümberehistus niimoodi , et vesi tuleks edaspidi sisse igasse korterisse eraldi, mitte ei jaguneks enam ühest korterist teise, neljast korterist oli kolm omanikku nõus ning üks korteriomanik keeldub sellest suuliselt ning koosolekule ei tulnud.
Kas meil on õigus veetorude ümberehitus teha vastavalt enamushäältele ning kas võime siis vana toru eemaldada, kuna meie korteris on pöördumatu kahju juba tekitatud?
Juhul kui üks korteriomanikest ei ole nõus, kas peame seaduse järgi enda korterist jagama vett siiski talle või on lihtsalt kasomand lõpetada?
Eelnevalt olen avaldanud soovi kaasomand lõpetada aga vastav korteriomanik ei soovi seda ning mille alusel on võimalik kaasomand lõpetada?
Kaasomandit sooviksime lõpetada mitmetel põhjustel, kuna vastav korteriomanik ehitas omavoliliselt enda keldrisse sauna, kuuriboksi ja meie korteris on musta seene hallitus ilmunud seintesse vastu vastava korteriomaniku vannitoa kõrvale, kahjuks igasugune kommunikatsioon ja arutelu pole naabriga võimalik, kuna tema ei soovi kaasomandisse ning heatahte alusel investeerida raha ning tema ei ole nõus igasuguste väljaminekutega.
Peale koosoleku fikseerimist ja enamushääkte vastuvõtmist ja temale otsuse postkasti panemist millest ta ei osalenud) pöörus naber valda, millest saada neile vastuse koopia allolevalt:

Nende sõnul olete majale ehitanud uue veetorustiku ilma nende nõusolekuta ja nende tahte vastaselt. Kuna majal puudub ühistu ning tegemist on korteriomandiga, siis on korteriomanik kohustatud arvestama teiste omanikega kuna vee, kanalisatsiooni, elektri jne -süsteemid on kaasomandis, kaasomandi kasutamise takistamisega tekitatud kahju tuleb teistele hüvitada (korteriomandisseadus § 10-12).

Ka kinnistusraamatu andmetel on Pärna 11 kaasomandi teostamine kitsendatud teiste korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosade õigustega.

Seega tuleb korteriomanikel jõuda kokkuleppele, kokkuleppe mittesaavutamisel ei ole õigust ühel korteriomanikul lõhkuda olemasolevat kaasomandit.

Mille alusel kaasomandi teostamine on meie majal kitsendatud? Ning kaasomand on korteriomand?


Vabndust pika kirja eest aga küsimusi on nii palju ja lahendamata probleeme hetkel mitmeid.
Tänan lugemise eest ning loodan vastusele.

Kõike paremat,

Annika

Re: Kaasomand

28 Sept 2015, 17:33

Küsimuses jääb segaseks, kas uut veetoru kavatsetakse rajada või on see juba rajatud.

Korteriomand on samuti kaasomandi erivorm, sest maa ja kommunikatsioonid on ka korteriomandi puhul kaasomandis jätkuvalt. Seega peab küsija silmas kaasomandi lõpetamise puhul bokside kaupa reaalosade loomist. See on iseenesest võimalik, kui pärast reaalosade tekitamist ja kruntide mõõtmist iga boks on autonoomse vee – ja küttesüsteemiga. Ei saa ju jääda kommunikatsioonid kellegi ainuomandisse või siis tuleks seada vastavad servituudid.

Mis puudutab maja renoveerimise otsuseid, siis kehtiva korteriomandiseaduse kohaselt saab selliseid otsuseid vastuvõtta ka enamuse otsusega.

Korteriomandiseaduse §13 kohaselt Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kui veesüsteem on ikkagi amortiseerunud, siis on tegemist vajaliku kulutusega ja vastu olnud omanik peabka kandma proportsionaalse osa kuludest.

Vaidlused lahendab ikkagi lõpuks kohus, mitte vallavalitsus.


Vastas Priidu Pärna.

Vasta