1. leht 1-st

Tasu veetrassi servituudi eest

Postitatud: 23 Nov 2015, 22:46
Tere
Oleme krundi soetanud arendajalt kuhu ehitasime maja. Kruntidel puudusid kommunikatsioonid( vesi, elekter, tee).
Hiljem tuli välja, et arendaja võis müüja krundid ainult siis kui kommunikatsioonid valmis. Meie kui ostjad seda ei teadnud.
Nüüd oleme selle ees, et maja on valmis , kuid puudub ametlik tee ja vesi, ei ole võimlik saada kasutuluba majale. Reaalselt on arendaja veetrassi oma tee alla vedanud. Tahab nõuda meilt tasulist servituuti veetrassile, kui ka teele, mis ei ole veel valmis.
Tee ei ole valmis, ehitab juba ca 7 aastat, miskit ei liigu. Pöördusime valda, et nemad juba tagant suruksid.
Hetkel oleks küisumus järgmine: Kuidas oleks meil võimalik liituda veega ilma tema nõusolekuta? Oleme pöördunud vee ettevõtte poole, selleks et nendega lepingut sõlmida, nõuavada nad arendaja heakskiitu, et nad saaksid mööda tema veetoru lasta meile vett.
Mis õigus on jätta arendajal veetrass enda valdusesse?. Miks küsin, kuna kui ehitasime elektritassi, siis Eesti energia võttis selle kohe enda valdusesse.
Milline oleks maksimaalne tasu servituudi eest, mida arendaja võib nõuda minult. Lisan ka juurde, et tee ja veetrass oli koheslet planeeritud detailplaneeringus.
Tänud ette abi eest

Re: Tasu veetrassi servituudi eest

Postitatud: 24 Nov 2015, 18:45
Selline küsimus vajaks juristi poole pöördumist ja põhjalikumat tehiolude analüüsi.

Kommunikatsioonideta krundi müük ei ole kuidagi keelatud. Oluline on vaadata seejuures, mis sai kirja notariaalsesse lepingusse, st kas müüja lubas tagada kommunikatsioonide väljaehitamise või mitte ja mida kinnitas ostja lepingus liitumiste olemasolu või puudumiste kohta.

Kui müüja ei pidanud kommunikatsioone rajama, siis nüüd on vajalik nende kasutamise osas uut kokkulepet ja nii tee kui tehnorajatiste kasutamise osas võib nende omanik tasu nõuda kui neid ei ole üle antud kohaliku omavalitsusel või selle ettevõttele, sest tegemist on eraomandiga ja keegi ei saa sunniviiisliselt eraomanikult ära võtta tema teed või tehnorajatist või teha nende suhtes liitumisi ilma trassi omaniku nõusolekuta. Nende risikidega oleks pidanud arvestama krundi soetamisel. Teie jaoks oleks lahendus kui kohalik omavalitsus või vee-ettevõte teeks ise arendajale ettepaneku need rajatised üle anda. Planeering paneb paika üksnes trasside rajamise asukoha, aga mitte nende üleandmise või valmimise tähtaajad. Servituutide tasud ei ole seadusega fikseeritud ning on olenevalt asjaoludest kujunenud kohtupraktika najal väga erinevalt.


Vastas Priidu Pärna.