KÜ ühispindade jagamine ja katusevahetusse panustamine.
Postitatud: 15 Veebr 2016, 16:55
Tere,
Ühistul on plaanis ja maja püsima jäämise seiskohast ka hädavajalik teha katusevahetus koos uue katusekonstruktsiooniga (olemasolev vana on väga halvas seisukorras). Samas on ka huvi korteripindade laiendamine ühispindade arvel (keldrisse ja pööningule).
Hetke seisuga on kahekordsel majal 8 korterit ja iga korteri juurde kuulub
1/8 osa keldri pinnast ning 1/8 pööningupinnast.
Kümme aastat tagasi leppisid krt. 6 ja 4 omavahel kokku, et krt. 4 loobub oma 1/8 pööningu pinnast ja krt. 6 oma keldri pinnast. Krt. 4 laiendaski oma korteri all olevale keldri pinnale, ehk sai oma osa 2/8 maja ühispindadest enda kätte. Seega kuulub krt. kuuele 2/8 pööningu osa. Selles suulises kokkuleppe osas on osapooled rahul.
Nüüd kui krt. 3 on ka huvitatud laiendama keldri pinnale ja on nõus loobuma oma osast pööningul, kuid krt. 3 all asuv üks keldriboksidest kuulub krt. 5, kes kümne aasta jooksul ei ole suutnud oma korteris remonti teha, kütta seda ega ei ela seal. Kes ei ole nõus loobuma oma keldri boksist (ja ka sellest, kui talle ehitatakse keldriboks teise kohapeale) , sellistel tingimustel nagu seda on teinud krt. 4 ja 6, vaid on huvitatud rahast, mida ta ei kasuta arvatavasti oma kinnisvara korrastamisele (remont, kütmine...) - võttes arvesse kümne aastasele tegevusetusele.
Siis mida on võimalik sellises olukorras ette võtta, ühispindade jagamisel ja maja katuse vahetusel, seadusi järgides ja juriidiliselt korrektselt vormistades?
Mida teha selliste omanikega, kes enam kui kümne aasta jooksul ei ole suutnud oma korteris remonti teha, ei ela seal ja absoluutselt ei küta oma korterit ning väidavad, et neil on vaja pesu pööningul kuivatada ja kartuleid keldris hoida? Üüri võlg sellel korteril puudub.
Kas krt. 4 ja 6 oleks parem ka suusõnaline kokkulepe vormistada kirjalikult ja Notari juures see kinnitada?
Hoone asub Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa.
Ette tänades,
A
Ühistul on plaanis ja maja püsima jäämise seiskohast ka hädavajalik teha katusevahetus koos uue katusekonstruktsiooniga (olemasolev vana on väga halvas seisukorras). Samas on ka huvi korteripindade laiendamine ühispindade arvel (keldrisse ja pööningule).
Hetke seisuga on kahekordsel majal 8 korterit ja iga korteri juurde kuulub
1/8 osa keldri pinnast ning 1/8 pööningupinnast.
Kümme aastat tagasi leppisid krt. 6 ja 4 omavahel kokku, et krt. 4 loobub oma 1/8 pööningu pinnast ja krt. 6 oma keldri pinnast. Krt. 4 laiendaski oma korteri all olevale keldri pinnale, ehk sai oma osa 2/8 maja ühispindadest enda kätte. Seega kuulub krt. kuuele 2/8 pööningu osa. Selles suulises kokkuleppe osas on osapooled rahul.
Nüüd kui krt. 3 on ka huvitatud laiendama keldri pinnale ja on nõus loobuma oma osast pööningul, kuid krt. 3 all asuv üks keldriboksidest kuulub krt. 5, kes kümne aasta jooksul ei ole suutnud oma korteris remonti teha, kütta seda ega ei ela seal. Kes ei ole nõus loobuma oma keldri boksist (ja ka sellest, kui talle ehitatakse keldriboks teise kohapeale) , sellistel tingimustel nagu seda on teinud krt. 4 ja 6, vaid on huvitatud rahast, mida ta ei kasuta arvatavasti oma kinnisvara korrastamisele (remont, kütmine...) - võttes arvesse kümne aastasele tegevusetusele.
Siis mida on võimalik sellises olukorras ette võtta, ühispindade jagamisel ja maja katuse vahetusel, seadusi järgides ja juriidiliselt korrektselt vormistades?
Mida teha selliste omanikega, kes enam kui kümne aasta jooksul ei ole suutnud oma korteris remonti teha, ei ela seal ja absoluutselt ei küta oma korterit ning väidavad, et neil on vaja pesu pööningul kuivatada ja kartuleid keldris hoida? Üüri võlg sellel korteril puudub.
Kas krt. 4 ja 6 oleks parem ka suusõnaline kokkulepe vormistada kirjalikult ja Notari juures see kinnitada?
Hoone asub Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa.
Ette tänades,
A