Maamaja on kaasomandis mõttelise osadena,mul 1/3,naabril 2/3,kuid maa on siiani kinnistusse kandmata,kuna teine kaasomanik pole kunagi nõus vallavalitsuse poolt pakutavate teenindusmaa piiride kulgemisega.Ettepanekuid piiride kohta on vallaval.teinud mitmeid.Asi on läbinud ka kohtutee ja Riigikohus jättis vallavalitsuse viimase korralduse jõusse,kuid naaber ikkagi keeldub erastamast.Kaasomanik alustas ka kohtuteed kaasomandi lõpetamiseks,kuid võttis hagi tagasi,kuna tal polevat summat,mida nõudsin,välja käia(lähtusin sügisel tehtud litsentseritud hindaja aktist,mis oli eeldusel,et objekt on kinnistatud).Ise pakkus ta 3 korda väiksemat summat.Samas ei soovi ma ka tema osa osta,vaid sooviksin just oma osa müüa.Naabril raha ei ole,erastamist ei soovi ja minu huvid on juba 15 aastat kahjustatud.
Kas mina saan ilma temata erastada? Kas saab teda sundida erastada? Kas antud olukorras saaksin ma kellegile teisele müüa oma osa?.Või mis ma peaksin üldse sellises olukorras tegema,kuna tahan müüa reaalse summa eest? Kokkulepet temaga pole võimalik saavutada.
maa erastamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Maa erastamine
1. Igal kaasomanikul on õigus vabalt oma kaasomandi mõttelist osa müüa vabalt ükskõik kellele. Teisel kaasomanikul on ostueesõigus selle müügihinnaga 2 kuu jooksul.
2. Kaasomandis oleva elamu juurde maa erastamist reguleerivad maareformi seadus ja selle rakendusseadused ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus ning vastavad Valitsuse määrused.
Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse kohaselt - "Kui ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuid erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldab soovi maad ostueesõigusega erastada, esitades valla- või linnavalitsusele vastava avalduse, erastatakse maa vastavalt kaasomanike osadele ehitises. Kui eelmises lauses nimetatud kaasomanik ei soovi maad ostueesõigusega erastada, on maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud kaasomanikul õigus kas taotleda ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tingimustel hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või algatada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993; 72/73, 1021; 1999, 44, 510) §-s 12 sätestatud korras ehitiseosa sundvõõrandamise menetlus.".
Seega on võimalik probleem lahendada ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmisega. Vastav Valitsuse määrus on vastu võetud 21.05.2004 nr 198.
"Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel"
Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse» (RT I 1997, 81, 1363; 2000, 54, 347) § 14 lõike 23 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale (edaspidi ehitise teenindamiseks vajalik maa) hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks, kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi ehitise juurde ostueesõigusega maad erastada ja maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud kaasomanik taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist.
§ 2. Maa ostueesõigusega erastamine
Ehitise teenindamiseks vajalik maa erastatakse ostueesõigusega Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korra» (RT I 1996, 77, 1372; 2000, 31, 182; 2001, 84, 506; 2003, 83, 569) kohaselt ehitise kaasomanikule, kes taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse organi toimingud
(1) Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise ajal kontrollib valla- või linnavalitsus, kas kõik ehitise kaasomanikud on tähtaegselt esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse.
(2) Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud maa erastamise avaldust, teavitab valla- või linnavalitsus avalduse esitamata jätnud kaasomanikku «Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse» § 14 lõikes 23 sätestatud võimalusest esitada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning määrab avalduse esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu. Ühtlasi selgitab valla- või linnavalitsus, et avalduse esitamata jätmisel erastatakse ehitise teenindamiseks vajalik maa teisele ehitise kaasomanikule, kes taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist (edaspidi erastaja ), ning kõigi ehitise kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus.
(3) Kui ehitise kaasomanik ei esita kohaliku omavalitsuse organile määratud tähtaja jooksul avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, on maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud erastajal õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ja sellele maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks.
§ 4. Hoonestusõiguse seadmine
(1) Erastaja ja kaasomanik, kes ei soovi maad erastada, võivad kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni sõlmida kokkuleppe maale hoonestusõiguse seadmiseks. Kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmiseks peab olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama erastaja kohustust seada maa erastamisel hoonestusõigus kõigi ehitise kaasomanike kasuks. Kõigi kaasomanike kokkulepe peab sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi, kaasa arvatud hoonestusõiguse tasu ja tähtaeg.
(2) Erastamise korraldaja teavitab ehitise kaasomanikke maa kinnistusraamatusse kandmisest kohe pärast kinnistamisotsuse ärakirja saamist.
(3) Pärast maa kinnistusraamatusse kandmist võivad ehitise kaasomanikud sõlmida hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud.
(4) Ehitise kaasomanikul, kes ei esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, on õigus nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks ühe aasta jooksul maa kinnistusraamatusse kandmisest arvates.
§ 5. Hoonestusõiguse tähtaeg
Hoonestusõiguse tähtaeg määratakse «Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse» (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355; 78, 523; 81, 546; 2004, 14, 91) § 15 lõike 4 alusel.
§ 6. Maa erastamise ja müügilepingu tingimused
(1) Erastamise korraldaja otsus maa ostueesõigusega erastamise kohta peab lisaks Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korra» punkti 23 alapunktis 4 sätestatule sisaldama erastaja kohustust seada hoonestusõigus kõigi ehitise kaasomanike kasuks.
(2) Maa müügileping peab sisaldama:
1) kokkulepet hoonestusõiguse seadmise tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärke kandmise kohta;
2) ostuhinna järelmaksuga tasumise korral erastaja eesõigust hoonestusõiguse kandmiseks esimesele järjekohale. Eelmärge erastaja eesõiguse kohta kantakse kinnistusraamatusse.
2. Kaasomandis oleva elamu juurde maa erastamist reguleerivad maareformi seadus ja selle rakendusseadused ja asjaõigusseaduse rakendamise seadus ning vastavad Valitsuse määrused.
Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse kohaselt - "Kui ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, kuid erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldab soovi maad ostueesõigusega erastada, esitades valla- või linnavalitsusele vastava avalduse, erastatakse maa vastavalt kaasomanike osadele ehitises. Kui eelmises lauses nimetatud kaasomanik ei soovi maad ostueesõigusega erastada, on maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud kaasomanikul õigus kas taotleda ehitise aluse ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamist ning sellele maale Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tingimustel hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks või algatada asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993; 72/73, 1021; 1999, 44, 510) §-s 12 sätestatud korras ehitiseosa sundvõõrandamise menetlus.".
Seega on võimalik probleem lahendada ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmisega. Vastav Valitsuse määrus on vastu võetud 21.05.2004 nr 198.
"Ehitise kaasomanike kasuks hoonestusõiguse seadmise kord ehitise teenindamiseks vajaliku maa ostueesõigusega erastamisel"
Määrus kehtestatakse «Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse» (RT I 1997, 81, 1363; 2000, 54, 347) § 14 lõike 23 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib ehitise alusele ja selle teenindamiseks vajalikule maale (edaspidi ehitise teenindamiseks vajalik maa) hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks, kui mõni ehitise kaasomanik ei soovi ehitise juurde ostueesõigusega maad erastada ja maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud kaasomanik taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist.
§ 2. Maa ostueesõigusega erastamine
Ehitise teenindamiseks vajalik maa erastatakse ostueesõigusega Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korra» (RT I 1996, 77, 1372; 2000, 31, 182; 2001, 84, 506; 2003, 83, 569) kohaselt ehitise kaasomanikule, kes taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist.
§ 3. Kohaliku omavalitsuse organi toimingud
(1) Maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise ajal kontrollib valla- või linnavalitsus, kas kõik ehitise kaasomanikud on tähtaegselt esitanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse.
(2) Kui mõni ehitise kaasomanik ei ole tähtaegselt esitanud maa erastamise avaldust, teavitab valla- või linnavalitsus avalduse esitamata jätnud kaasomanikku «Eesti Vabariigi maareformi seaduse ja maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse muutmise seaduse» § 14 lõikes 23 sätestatud võimalusest esitada maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute teostamise ajal avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks ning määrab avalduse esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui üks kuu. Ühtlasi selgitab valla- või linnavalitsus, et avalduse esitamata jätmisel erastatakse ehitise teenindamiseks vajalik maa teisele ehitise kaasomanikule, kes taotleb ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist (edaspidi erastaja ), ning kõigi ehitise kaasomanike kasuks seatakse hoonestusõigus.
(3) Kui ehitise kaasomanik ei esita kohaliku omavalitsuse organile määratud tähtaja jooksul avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, on maa ostueesõigusega erastamiseks avalduse esitanud erastajal õigus taotleda ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamist ja sellele maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks.
§ 4. Hoonestusõiguse seadmine
(1) Erastaja ja kaasomanik, kes ei soovi maad erastada, võivad kuni maa kinnistusraamatusse kandmiseni sõlmida kokkuleppe maale hoonestusõiguse seadmiseks. Kokkulepe maale hoonestusõiguse seadmiseks peab olema notariaalselt tõestatud ning sisaldama erastaja kohustust seada maa erastamisel hoonestusõigus kõigi ehitise kaasomanike kasuks. Kõigi kaasomanike kokkulepe peab sisaldama hoonestusõiguse olulisi tingimusi, kaasa arvatud hoonestusõiguse tasu ja tähtaeg.
(2) Erastamise korraldaja teavitab ehitise kaasomanikke maa kinnistusraamatusse kandmisest kohe pärast kinnistamisotsuse ärakirja saamist.
(3) Pärast maa kinnistusraamatusse kandmist võivad ehitise kaasomanikud sõlmida hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingud peavad olema notariaalselt tõestatud.
(4) Ehitise kaasomanikul, kes ei esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks, on õigus nõuda ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist kõigi ehitise kaasomanike kasuks ühe aasta jooksul maa kinnistusraamatusse kandmisest arvates.
§ 5. Hoonestusõiguse tähtaeg
Hoonestusõiguse tähtaeg määratakse «Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse» (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355; 78, 523; 81, 546; 2004, 14, 91) § 15 lõike 4 alusel.
§ 6. Maa erastamise ja müügilepingu tingimused
(1) Erastamise korraldaja otsus maa ostueesõigusega erastamise kohta peab lisaks Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrusega nr 267 kinnitatud «Maa ostueesõigusega erastamise korra» punkti 23 alapunktis 4 sätestatule sisaldama erastaja kohustust seada hoonestusõigus kõigi ehitise kaasomanike kasuks.
(2) Maa müügileping peab sisaldama:
1) kokkulepet hoonestusõiguse seadmise tagamiseks kinnistusraamatusse eelmärke kandmise kohta;
2) ostuhinna järelmaksuga tasumise korral erastaja eesõigust hoonestusõiguse kandmiseks esimesele järjekohale. Eelmärge erastaja eesõiguse kohta kantakse kinnistusraamatusse.