1. leht 1-st

Maa nõudeõigusest loobumine

Postitatud: 31 Jaan 2017, 22:44
Minu vanaema õde (vanatädi) suri enne maade erastamise algust, lapsi tal polnud ning majavalduse sai testamendiga minuga samakaugelt sugulane (pärandaja õe tütretütar).
Õigusvastaselt võõrandatud talu maade tagastamise käigus sai 1993. a sama pärija erastada kõik talu maad. Pärijaid oli veel 3, kuid keegi teadet või küsimust maa tagastamise küsimuses ei saanud. Minumeelest oleks pidanud kõik kolm maa nõudeõigusest notari juures loobuma.
Kas on nii või oli vallal palju laiem otsustusõigus, nt kui sugulusaste oli kaugem? Kas mul on õigus näha tagastamise korraldust, otsust vm dokumente ning kuidas? Abiks on ka info, kas ja kuidas tehingut on võimalik tagantjärele vaidlustada. Asjaolud tulid välja juhuslikult alles nüüd ühe tehingu käigus, sama pärija soovib teist tagastatud maad müüa ligi kahekordse turuhinnaga.

Re: Maa nõudeõigusest loobumine

Postitatud: 02 Veebr 2017, 18:59
Omandireformi õigustatud subjektidel oli õigus esitada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avaldusi kuni 1992. a. 17. jaanuarini. Avaldusele tuli lisada olemasolevad dokumendid vara kuuluvuse, koosseisu ja maksumuse kohta. Tõendeid vara tagastamise ja kuuluvuse kohta sai esitada kuni 31. detsembrini 1997.a. Ida-Petserimaal ja Narva jõe tagusel Virumaal õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisnõude õiguse püsimise seaduse § 8 lg 1 kohaselt võis vara tagastamisnõudeid esitada veel 2000. aasta 1. märtsini.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist olid õigustatud nõudma
füüsilised isikud, kelle vara natsionaliseeriti või kollektiviseerimise käigus ühistati, samuti isikud, kelle vara võõrandati õigusvastaste repressioonide käigus ja kes on rehabiliteeritud, kui nad elavad käesoleva seaduse jõustumise ajal alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, mis käesoleval ajal allub Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile, või kui neil oli 1940. a. 16. juunil Eesti Vabariigi kodakondsus.
Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik on surnud ja ta on teinud testamendi, on omandireformi õigustatud subjektiks testamendijärgsed pärijad testamendis määratud ulatuses. Endise omaniku testament peab vastama selle tegemise ajal kehtinud seaduse nõuetele ja olema tehtud enne testamendis märgitud vara õigusvastast võõrandamist või pärast käesoleva seaduse kehtestamist.
Kui õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik oli surnud ning tema testamenti ei ole või see ei vasta nõuetele või testament ei hõlma kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või testamendijärgne pärija (pärijad) on surnud, on kas kogu õigusvastaselt võõrandatud vara või selle testamendis märkimata osa ulatuses omandireformi õigustatud subjektid: endise omaniku vanemad, abikaasa ja lapsed võrdsetes osades;
2) endise omaniku lapse abikaasa, kui endise omaniku laps on surnud (sõltumata surma ajast), ning endise omaniku lapselapsed ja teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures neil on õigus nõuda ainult selle vara tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende abikaasal või vanemal.
Selles loetelus viidatud isikud pidid esitama tähtaegselt avaldused õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Kui aga avaldus jäi tähtaegselt esitamata, siis käesoleval ajal ei ole võimalik enam taotleda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist sest avalduste esitamise tähtaeg on mööda lastud.
Teil on võimalus pöörduda oma sugulasele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikuga tutvumise küsimuses maavalitsusse, kuhu oli esitatud vastav avaldus. Käesolevaks ajaks on ilmselt mööda lastud ka tähtaeg vara tagastamise otsuse vaidlustamiseks.


Vastas Vambola Olli.