Hüpoteegiga maja kinkimine

Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.

Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Vasta

Hüpoteegiga maja kinkimine

12 Apr 2017, 14:21

Kas ma saan kinkida oma kolmeaastasele lapselapsele hüpoteegiga maja? Mis saab siis, kui vanemad ei jõua hüpoteeki korralikult maksta?

Re: Hüpoteegiga maja kinkimine

18 Apr 2017, 15:29

Tere,

Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse par. 7 sätestab, et füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.
Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
Seega Te saate oma kolmeaastasele lapselapsele pärandada või kinkida hüpoteegiga koormatud maja.
Sama seaduse par. 8 sätestab teovõime mõiste - Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel).
See tähendab, et kuni täisealiseks saamiseni teostavad lapselapse varaga tehinguid tema seaduslikud esindajad, kelleks üldjuhul on vanemad.
Hüpoteegimaksetega viivitamise korral tuleb juhinduda konkreetse hüpoteegi seadmise lepingu sätetest.

Võlaõigusseaduse par. 259 annab kinkelepingu mõiste sätestades, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.

Kinkelepingu tulemusena läheb kingitud ese kingisaaja omandisse koos kõigi temal lasuvate kohustuste ja õigustega.

Kuna maja näol on tegemist kinnisasjaga, siis Asjaõigusseaduse par. 119 lg. 1 sätestab et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.
Lisaks sama seaduse par. 120 lg. kohaselt kinnisomandi üleandmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud.

Pärimisseaduse par. 1 lg. 1 kohaselt on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Sama seaduse par. 3 lg. 1 sätestab, et pärand avaneb isiku surma korral.

Seega kui Te kingite maja, siis saab selle omanikuks teie laps peale vastavate kannete tegemist ehk maja kinnistamist tema nimele. Kui Te pärandate maja, siis läheb maja omand lapselapsele peale surma.

Perekonnaseaduse par. 127 kohaselt on vanematel lapse vara suhtes varahooldus, mis hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. See ei välista lapse õigust seaduses sätestatud juhtudel vara iseseisvalt valitseda.
Sama seaduse par. 128 sätestab varahoolduse piiramise selliselt et:
Varahooldusõigus ei kehti vara puhul, mille laps on omandanud:
1) pärimise teel või kinketehingu alusel, kui pärandaja või kinkija on määranud, et üks vanem või kumbki vanem ei või seda vara valitseda
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud vara hulka kuuluva õiguse alusel või hüvitisena või vastutasuna sellise vara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest.
Vara, mille laps on omandanud pärimise teel või kinketehingu alusel, peavad vanemad valitsema vara andnud isiku juhiste kohaselt. Vanemad võivad juhistest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada lapse huve. Seega on Teil õigus kinkelepingus või testamendis määrata vara valitsemise juhised.

Lisaks on sama seaduse par. 129 piiranud vanemate õiguse lapse vara käsutamisel kestades, et vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara. Erandina on lubatud teha tavapäraseid kinkeid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks.

Vanemate õigused on piiratud ka Perekonnaseaduse par. 131 sätetega, mis nõuab lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolekut juhtudel, kui seda vajab ka eestkostja (nt maja võõrandamiseks, täiendavaks koormamiseks vms). Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

Kuna majale on seatud hüpoteek tuleb arvestada ka Asjaõigusseaduse par. 333 sätteid, mille kohaselt hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.

Pärisseaduse par. 20 kohaselt võib testament olla notariaalne või kodune.

Asjaõigusseaduse par. 119 lg. sätestab, et tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud.
Kuna testament on ühepoolne tehing, siis peab ka testament, millega pärandatakse kinnisvara olema notariaalne.

Seega nii maja kinkimisel või pärandamisel tuleb koostada notariaalselt tõestatud dokument.

Notarite poolt tehtavate tõestamistoimingute raames nõustavad notarid toimingu osalisi, seega oleks Teil mõistlik mõlema tehingu tegemise ja tagajärgede osas pidada nõu notariga.

Vastas Lia Niitaru

Vasta