Elamumaa

Foorumi reeglid
Foorumi sihtgrupiks füüsilised isikud.
Küsimusi saab esitada ainult id-kaardiga.
Küsimuste esitamisel kuvatakse Teie ees- ja perekonnanimi.
Küsimustele vastatakse 5 tööpäeva jooksul.
Küsimustele ja vastustele ei saa esitada kommentaare.
Ebasobivad postitused kustutatakse.
Vasta
Postitusi: 1
Liitunud: 18 Apr 2017, 17:40

Elamumaa

18 Apr 2017, 18:05

Mul on 2007a. soetatud 1,25 ha krunt hajeasustuses - enamus metsaga kaetud. Tänaseks on pandud ala tiheasustusse ja detailplaneeringu kohustusega.
2007 aastast on väljastatud ka projekteerimistingimused ja saadud ehitusluba elamu ehituseks. Ehitus on pooleli ja valmis vaid vundament h- 0,5 m. Hetkel soovin naabrile müüa 0,25 ha maast, kuna naaber soovib riba mis omale huvi ei paku.
Mõõtmistööde algatamisel selgus et vald soovib teha kogu 1ha elamumaaks 100%. Mis tähendab korralikku maamaksu lisa.
Küsimus: Kas peab kogu 1 ha müügist jääva maa tegema elamumaaks või saab ka osaliselt (õueala määramisega) et maamaks oleks väiksem?


Lugesin: https://www.juristaitab.ee/forum/viewto ... 87&start=0
Detailplaneeringuta on võimalik sihtotstarvet muuta projekteerimistingimuste kaudu. Seda aga ainult siis, kui olemasolevale maatükile on kavas ehitada üks eluhoone koos kõrvalhoonetega. Projekteerimistingimustes määratakse ära, kui suur ala jääb maatulundusmaaks ja kui suur ala muutub elamumaaks ehk õuealaks.

Postitusi: 115
Liitunud: 11 Apr 2017, 14:37

Re: Elamumaa

02 Mai 2017, 16:47

Tere,

Planeerimis- ja ehitusseaduse (edaspidi: PES) par. 8 lg. 1 annab üldplaneeringu mõiste alljärgnevalt. Üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi kohta.

Üks üldplaneeringu ülesennetest on maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub (PES par. 8 lg. 4 punkt 3).

PES par. 9 lg. 1 kohaselt on detailplaneering - planeering, mis koostatakse valla või linna territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

Sama paragrahvi lg. 2 toob loetelu detailplaneeringu ülesannetest.

Detailplaneeringuga määratakse:
1) planeeritava ala kruntideks jaotamine;
2) krundi ehitusõigus;
3) tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted;
4) haljastus ja heakorrastus;
5) ehitistevahelised kujad;
6) tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus;
7) keskkonnakaitse abinõud.

Sama paragrahvi lg. 3 sätestab, et krunt on ehitamiseks mõeldud, piiritletud maatükk tiheasustuses või detailplaneeringu kohustusega aladel hajaasustuses.
Sama paragrahvi lg. 4 avab krundi ehitusõiguse öeldes, et see sisaldab:
1) krundi kasutamise sihtotstarvet;
2) lubatud ehitiste arvu krundil;
3) ehitiste lubatud suurimat ehitusalust pinda;
4) ehitiste lubatud kõrgust.

Sama paragrahvi lg. 7 kohaselt on kehtestatud detailplaneering aluseks ehitiste projekteerimisele ja uute kinnistute moodustamisele ning olemasolevate kinnistute piiride muutmisele tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses.

Sama paragrahvi lg. 9 kehtestab, et naaberkruntide piire võib muuta ilma detailplaneeringut koostamata, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa krundi ehitusõiguse ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naabrite kokkuleppel.

Eelpooltoodu alusel kui detailplaneeringuga on planeeritav ala kruntideks jaotatud ja krundile on määratud sihtotstarve, näiteks ehitusmaa, siis kehtib see kogu krundi pindala suhtes.

Vastas Lia Niitaru

Vasta