Tere.
Soovin kasutada teie teenuseid seoses maaomandi ja hoonete õigustest.
Probleem seisneb siis mu vanemate majas. Lugu on väga segane ja siia maani pole veel selgust saanud.
Kõik algas siis 1991 aasta suvel kui mu isale pakuti töökoha poolt elamispinda, milleks oli siis 1926 aastal ehitatud talumaja Harjumaal Humala külas. Maja ise oli sovhoosile maha müüdud juba 1970ndatel aastatel.
Kohalik rannasovhoosi Vääna osakonna juhataja sõlmis isaga tähtajatu üürilepingu ja meie pere kolis sisse 6. september 1991. Üürilepingu koostamisel juhataja lubas, et maja on hiljem võimalik ära osta. Samal ajal toimus ka sissekirjutus sellesse majja. Isa töötas veel sovhoosi jaoks kuni 1994 aastani.
Kui tuli Eesti Vabariik veebruar 1992. Maa talu ümber (umbes 27-28 hektarit) ja kõrvalhooned tagastati endistele omanikele.
1994a suvel ilmusid siis välja pärijad rendilepinguga. Isa palus näha paberil ,et see maja kuulub neile. Sellist dokumenti neil aga polnud ja lepingut ei sõlmitud.
Nüüdseks on siis vanemad ses majas elanud juba 20 aastat ja kes seda maja täpselt omab me siia maani ei tea. Isa on näinud maja pabereid osakonna juhataja käes. Maja ise on vaevu elamiskõlblik ja vajab kapitaalremonti. Pärijatega kahjuks meil erilist kontakti pole ja nemad ei tunne huvi ei maa ega ka maja vastu.
Kohalik vallavalitsus ütleb, et maja hoonete registris ei ole. Nende vastus on järgmine: Selleks, et maja endale osta, peavad pärijad maja ümber 2 hektarit maad välja mõõtma, hoonete registrisse kandma ja siis saavad meile maha müüa.
Nüüd siis aga minu küsimus.
Kuidas seda maja ei ole hooneteregistris, kui meid on sinna sissekirjutatud?
Mis õigusi omavad mu vanemad selle maja ja maa üle ja mida edasi teha?
Ma oleksin väga tänulik kui oskaksite anda oma hinnangu selle segase loo kohta anda.
Maaomandi ja hoonete õigustest.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Maaomandi ja hoonete õigustest.
Käesoleval ajal ei eksisteeri enam hooneregistrit, vaid kohalik omavalitsus peab ehitusregistrit. Kui hoonete kohta puuduvad andmed ehitusregistris, siis tuleks pöörduda hoonete kohta andmete saamiseks arhiivi ja kui arhiivis andmed puuduvad, tuleks lasta koostada inventariseerimisprojekt ja selle alusel saab hooned kanda valla ehitusregistrisse. Kui Teie vanemad ei ole neid hooneid erastanud ega ära ostnud, siis nad kasutavad neid hooneid kui rentijad.
Kui kõnealused hooned müüsid sovhoosile isikud, kes oleksid õigustatud neid hooneid tagasi saama omandireformi käigus, siis sellisel juhul nende pärijatele hooneid ei tagastata. Sellisel juhul tuleks Teie vanematel pöörduda vallavalitsuse poole avaldusega hoonete ja hoonete ümber maa erastamiseks. Hoonete ümber maa välja mõõtmine toimub hooneid ja maad erastada soovivate isikute kulul. Kui aga hooned ja maa on tagastatud omandireformi käigus endistele omanikele või nende pärijatele, siis on võimalik kokkuleppel hoonete ja maa praeguste omanikega omandada hooned ning hoonete teenindamiseks vajalik krunt ostu-müügi teel. Kirjeldatud ostu-müügiga seotud kulutuste osas tuleks saavutada kokkulepe hoonete ja maa praeguste omanikega. Tavaliselt kannab krundi välja mõõtmisega seotud kulutused hooneid osta sooviv isik.
Kirja sisust võib teha järelduse, et Teie vanemad on õigustatud vaikival kokkuleppel praeguste omanikega kasutama hooneid ja ilmselt ka hoonete ümber maad, kuid Teie vanemad ei ole hoonete omanikud, sest nad ei ole hooneid omandanud.
Vastas Kaja Kiilo
Kui kõnealused hooned müüsid sovhoosile isikud, kes oleksid õigustatud neid hooneid tagasi saama omandireformi käigus, siis sellisel juhul nende pärijatele hooneid ei tagastata. Sellisel juhul tuleks Teie vanematel pöörduda vallavalitsuse poole avaldusega hoonete ja hoonete ümber maa erastamiseks. Hoonete ümber maa välja mõõtmine toimub hooneid ja maad erastada soovivate isikute kulul. Kui aga hooned ja maa on tagastatud omandireformi käigus endistele omanikele või nende pärijatele, siis on võimalik kokkuleppel hoonete ja maa praeguste omanikega omandada hooned ning hoonete teenindamiseks vajalik krunt ostu-müügi teel. Kirjeldatud ostu-müügiga seotud kulutuste osas tuleks saavutada kokkulepe hoonete ja maa praeguste omanikega. Tavaliselt kannab krundi välja mõõtmisega seotud kulutused hooneid osta sooviv isik.
Kirja sisust võib teha järelduse, et Teie vanemad on õigustatud vaikival kokkuleppel praeguste omanikega kasutama hooneid ja ilmselt ka hoonete ümber maad, kuid Teie vanemad ei ole hoonete omanikud, sest nad ei ole hooneid omandanud.
Vastas Kaja Kiilo