Tere!
Minu mure on järgnev.Aastal 2006 tegin kohtule avalduse oma alaealise lapse elukohakindlaks määramise kohta.Laps elas sel hetkel isa juures ja kohus otsustas elukohta mitte muuta ja määraski lapse elukoha aadressiks isa elukoha.KIndlaks määrati ainult elukoha aadress.Õigused ja kohtstused lapse suhtes on meil ikka võrdsed.
Laps oli siis 4aastane.
Tänaseks käib laps 2 .klassis.Isa on vahetanud selle aja jooksul 2 korda naist,kolm korda elukohta ja laps peale 1.klassi kooli.Mõlemis koolis on probleemid,et isa ei huvitu lapse käekäigust koolis,ei reageeri kooli vallapoolsetele telefonikõnedele,kirjadele.Lapsel läheb koolis halvasti.Pidevad magama jäämised,töövahendite puudumine,tegemata kodused tööd,aegajalt käitumisprobleemid jne.Lisaks sellele on ka kodus probleeme-tihti on veel hilja õhtul üksinda,keegi ei aita õppida jne.
Talvel sain nii kooli kui ka valla poolt kirjad(tõendid),et nad on seda meelt ,et võiksin oma last ise kasvatada kuna isa ei pööra lapsele piisavalt tähelepanu.Arvasin ise aga ,et pole mõtet poole kooliaasta pealt seda muuta.
Kui sooviksin minna kohtusse,et last enda juurde tagasi saada.Kas sel on mõtet,selles mõttes,et kui kohus on juba korra teisiti otsustanud.
Tänan vastuse eest.
hooldusõigus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: hooldusõigus
Tere,
varasema (enne 01.07.10) ja kehtiva perekonnaseaduse erinevusi ja kohaldamisküsimusi on käsitlenud Riigikohus lahendis nr 3-2-145-11. Riigikohus märkis, et vanemal ei ole hooldusõigust juhul, kui kohus on enne 1. juulit 2010 määranud lapse elukohaks teise vanema elukoha. Viimasel juhul loetakse PKS § 214 lg 3 järgi, et alates 1. juulist 2010 kuulub vanema hooldusõigus üksnes sellele vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud, st kohtulahendi alusel lapsega koos elaval vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. PKS § 214 lg 2 järgi jäävad ka kõik muud enne 1. juulit 2010 tehtud otsused ja tarvitusele võetud abinõud kehtima.
Seega kuulub Teie lapse üle ainuhooldusõigus lapse isale. Kui kohus annab ainuhooldusõiguse täielikult ühele vanemale, ei ole teisel vanemal lapse suhtes enam hooldusõigust (sh lapse viibimiskoha määramise ega lapse elu puudutavate oluliste küsimuste otsustamise ega neis küsimustes lapse esindamise õigust), kuid PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on hooldusõiguseta vanemal kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda ning PKS § 145 lg 4 järgi on tal üldjuhul ka lapse igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustamise õigus ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures viibib. Samuti säilib PKS § 96 järgi vanema kui täisealise esimese astme üleneja sugulase ülalpidamiskohustus lapse suhtes.
Perekonnaseaduse kohaselt kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale (praegu siis lapse isale), võib teine vanem (Teie) kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle.
Teie avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
Vastas: Evelyn Bach, SA Õigusteenuste Büroo
varasema (enne 01.07.10) ja kehtiva perekonnaseaduse erinevusi ja kohaldamisküsimusi on käsitlenud Riigikohus lahendis nr 3-2-145-11. Riigikohus märkis, et vanemal ei ole hooldusõigust juhul, kui kohus on enne 1. juulit 2010 määranud lapse elukohaks teise vanema elukoha. Viimasel juhul loetakse PKS § 214 lg 3 järgi, et alates 1. juulist 2010 kuulub vanema hooldusõigus üksnes sellele vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud, st kohtulahendi alusel lapsega koos elaval vanemal on lapse suhtes ainuhooldusõigus. PKS § 214 lg 2 järgi jäävad ka kõik muud enne 1. juulit 2010 tehtud otsused ja tarvitusele võetud abinõud kehtima.
Seega kuulub Teie lapse üle ainuhooldusõigus lapse isale. Kui kohus annab ainuhooldusõiguse täielikult ühele vanemale, ei ole teisel vanemal lapse suhtes enam hooldusõigust (sh lapse viibimiskoha määramise ega lapse elu puudutavate oluliste küsimuste otsustamise ega neis küsimustes lapse esindamise õigust), kuid PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on hooldusõiguseta vanemal kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda ning PKS § 145 lg 4 järgi on tal üldjuhul ka lapse igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustamise õigus ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures viibib. Samuti säilib PKS § 96 järgi vanema kui täisealise esimese astme üleneja sugulase ülalpidamiskohustus lapse suhtes.
Perekonnaseaduse kohaselt kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale (praegu siis lapse isale), võib teine vanem (Teie) kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle.
Teie avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud.
Vastas: Evelyn Bach, SA Õigusteenuste Büroo