Tere.
Olen täna olukorras, kus tuleb mõtelda lahutusele. Nimelt sai ostetud 2004 aastal suvemaja,mille me ostsime tollel hetkel veel elukaaslastena, kaaslaenajatena.2006 aastal tegin ma kinkelepingu seoses tervise halvenemisega elukaaslasele.2008 aastal me abiellusime, kuid ei teinud abieluvara lepingut.Suusõnaliselt sai kokkulepitud, et lahutuse korral läheb antud kinnisvara müüki ja pangalaen tasutakse ning ülejääv raha jagatakse pooleks. Tänanesed nõudmised on abikaasalt, et lahutades jääb suvila talle, ei müüda ja ma maksaksin ka antud kinnisvarale võetud pangalaenu edasi.Millised on täna minu võimalused,õigused? Kas mul on õigus nõuda mingitki kompensatsiooni kingituse eest? Kas lahutuse korral, kui suvila talle jääb on tal ikkagi õigus nõuda, et ma maksaksin panga laenu?
Lahutus,kinkeleping,laen
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Lahutus,kinkeleping,laen
Tere,
Abikaasa lahusvara on esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel.
Kinkija võib lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust, kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha, kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Palju sõltub kinkelepingu tingimustest ja põhjustest, miks kinnistu kinkisite.
Kaaslaenajad on üldjuhul solidaarvõlgnikud (mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt). Kui mitu isikut (kaaslaenajad) peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja (pank) nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Riigikohus on märkinud, et solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab VÕS § 69 lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest" (RKTKo 3-2-1-128-10).
Laenulepingut saab muuta kokkuleppel pangaga. Alusetu rikastumise alusel võimaliku nõude esitamise ja abikaasade vara jagamise osas tuleks pöörduda koos dokumentidega õigusnõustamisele.
Vastas: Evelyn Bach, SA Õigusteenuste Büroo
Abikaasa lahusvara on esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel.
Kinkija võib lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust, kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha, kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Palju sõltub kinkelepingu tingimustest ja põhjustest, miks kinnistu kinkisite.
Kaaslaenajad on üldjuhul solidaarvõlgnikud (mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt). Kui mitu isikut (kaaslaenajad) peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja (pank) nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Riigikohus on märkinud, et solidaarvõlgnike sisesuhte regulatsiooni eesmärk on välja selgitada, kuidas jaguneb vastutus solidaarkohustuse täitmise eest üksikute solidaarvõlgnike vahel. Solidaarvõlgnikel on sisesuhtes osavastutus ja sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada. Seda kinnitab VÕS § 69 lg 1 teine pool, st solidaarvõlgnike omavaheline vastutus võib jaguneda ka teisiti, kui see tuleneb "kohustuse olemusest" (RKTKo 3-2-1-128-10).
Laenulepingut saab muuta kokkuleppel pangaga. Alusetu rikastumise alusel võimaliku nõude esitamise ja abikaasade vara jagamise osas tuleks pöörduda koos dokumentidega õigusnõustamisele.
Vastas: Evelyn Bach, SA Õigusteenuste Büroo