Tere,
Abielu on perekonnaseisuametis lahutatud, kuid vara on jagamata ja laste elatise teema lahendamata.
Lapsed 2a ja 5a elavad suurema osa nädalast minuga ja 1-2 päeva nädalas on lapsed ka isa juures.
Kolisime lastega meie ühisest kodust välja, mille pangalaenu olin mina 6 aastat maksnud. Kodu väärtus on paari viimase aastaga tublisti suurenenud seoses juurdeehituse ja remondiga. Endine abikaasa elab üski seal majas, minu soovile, et lapsed ja mina võiksime seal elada, ta vastu ei tule. Kui soovime sinna kolida, peaksin utoopilist kompensatsiooni maksma, kuna eks abikaasa on juurdeehituse ise ehitanud. Maja müüki ta ka ei nõustu panema, põhjendades ajaoluga, et maja on veel poolik ja nii ei saa piisavalt head hinda. Peale meie väljakolimist maksab tema ise pangalaenu.
Lisaks on meil ühisvarana korter välisriigis, mida ära müüa ei ole õnnestunud.
Ja ka abielu ajal liisinguga osetatud auto, millega eks abikaasa sõidab.
Endine abikaasa ei ole lastele mitte sentigi elatist maksnud. On ostnud 8 kuu jooksul lastele 2 paari jalatseid ja sokke ning on käinud lastega paaril korral juuksuris. Ülejäänud kulud on minu kanda. Elatsie kohta ütleb eks abikaasa, et kirjutagu ma reaalsed lastega seonduvad kulud üles ja ta siis kunagi maksab ära... Kuidas seda toasooja, vett ja elektrienergiat arvestada, kas jagan kulud kolme inimese vahel ära? Otseseid kulusid on lihtne arvutada, aga kõik muu?
Kui eraettevõtjast eks abikaasal palka ei laeku, siis kas ja millises summas saab temalt elatist välja nõuda?
Endine abikaasa soovib meie ühisest varast (maja ja korter) minule kompenseerida vaid 35%, kuigi mõlema objekti puhul olen mina olnud laenude ja kindlustuste maksja ja paljuski ka remondi ning ehitusmaterjalide soetaja. Põhjendades seda sellega, et tema on ehitanud ja teinud.
Kas selliste seisukohatde korral saab vara jagada vaid kohtu kaudu?
Ette tänades,
abieluvara jagamine ja elatis
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: abieluvara jagamine ja elatis
Tere!
1. Ühisvara jagamine
Varaühisus lõpeb abielu lahutamisega, seejärel saab ühisvara jagada. Kui teist kokkulepet ei ole, siis jagatakse ühisvara võrdsetes osades (st pooleks). Ühisvaral lasuvad kohustused (nt pangalaenud) täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Vara jagatakse kaasomandi sätete alusel, st kokkuleppel või kui ei saavuta kokkulepet asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi reaalosades, anda asi ühele abikaasale, pannes talle kohustuse maksta teisele välja tema osa rahas, või müüa asi ning saadud raha jagada. Vara jagamisel kujuneb oluliseks küsimuseks reeglina ka vara hindamine (eriti kui ühele abikaasale pannakse kohustus teisele tema osa kompenseerida). Üldjuhul perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Kui palju kumbki abikaasa on panustanud, kuidas jagada solidaarkohustused ja kas see annab alust nõude esitamiseks, on pikem küsimus ning tuleks arutada soovi korral juba õigusnõustamisel.
Kui on olemas kokkulepe vara jagamiseks, tuleks pöörduda notari poole. Kui mitte, siis kohtusse. Vajadusel ja sõltuvalt Teie majanduslikust olukorrast on võimalik taotleda riigi õigusabi korras endale advokaati (täpsemalt vt siit: https://www.juristaitab.ee/kusimused-va ... -oigusabi/).
2. Elatis alaealisele
Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Kui vanem oma kohustust ei täida, on võimalik pöörduda kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse või tavalise hagimenetluse korras (vt täpsemalt siit: https://www.juristaitab.ee/kusimused-va ... s-lapsele/). Ülalpidamiskohustuse rikkumisega võib olla tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kui laps viibib märkimisväärse aja teise vanema juures ja vanem katab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest, võib seda elatise määramisel arvesse võtta.
Elatise suuruse puhul lähtutakse lapse põhjendatud vajadustest, sh elamiskulud, toit, kasvatamise kulutused jm, aga ka vanemate varalisest olukorrast (sh nii sissetulekud kui nt vanemale kuuluvad asjad).
Kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada (st kui isalt ei ole võimalik elatist mingil põhjusel saada), sätestab perekonnaseadus ka asenduskohustuse, st on võimalik esitada elatise nõue lapse ülalpidamiseks isapoolsete vanavanemate vastu, st isa vanemate vastu. Elatise kohta saab lugeda siit: http://otb.ee/index.php/nouandenurk/perekonnaoigus.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
1. Ühisvara jagamine
Varaühisus lõpeb abielu lahutamisega, seejärel saab ühisvara jagada. Kui teist kokkulepet ei ole, siis jagatakse ühisvara võrdsetes osades (st pooleks). Ühisvaral lasuvad kohustused (nt pangalaenud) täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Vara jagatakse kaasomandi sätete alusel, st kokkuleppel või kui ei saavuta kokkulepet asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi reaalosades, anda asi ühele abikaasale, pannes talle kohustuse maksta teisele välja tema osa rahas, või müüa asi ning saadud raha jagada. Vara jagamisel kujuneb oluliseks küsimuseks reeglina ka vara hindamine (eriti kui ühele abikaasale pannakse kohustus teisele tema osa kompenseerida). Üldjuhul perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused). Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Kui palju kumbki abikaasa on panustanud, kuidas jagada solidaarkohustused ja kas see annab alust nõude esitamiseks, on pikem küsimus ning tuleks arutada soovi korral juba õigusnõustamisel.
Kui on olemas kokkulepe vara jagamiseks, tuleks pöörduda notari poole. Kui mitte, siis kohtusse. Vajadusel ja sõltuvalt Teie majanduslikust olukorrast on võimalik taotleda riigi õigusabi korras endale advokaati (täpsemalt vt siit: https://www.juristaitab.ee/kusimused-va ... -oigusabi/).
2. Elatis alaealisele
Vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama. Kui vanem oma kohustust ei täida, on võimalik pöörduda kohtu poole maksekäsu kiirmenetluse või tavalise hagimenetluse korras (vt täpsemalt siit: https://www.juristaitab.ee/kusimused-va ... s-lapsele/). Ülalpidamiskohustuse rikkumisega võib olla tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kui laps viibib märkimisväärse aja teise vanema juures ja vanem katab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest, võib seda elatise määramisel arvesse võtta.
Elatise suuruse puhul lähtutakse lapse põhjendatud vajadustest, sh elamiskulud, toit, kasvatamise kulutused jm, aga ka vanemate varalisest olukorrast (sh nii sissetulekud kui nt vanemale kuuluvad asjad).
Kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada (st kui isalt ei ole võimalik elatist mingil põhjusel saada), sätestab perekonnaseadus ka asenduskohustuse, st on võimalik esitada elatise nõue lapse ülalpidamiseks isapoolsete vanavanemate vastu, st isa vanemate vastu. Elatise kohta saab lugeda siit: http://otb.ee/index.php/nouandenurk/perekonnaoigus.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo