Tere,
Abikaasad ei ela enam koos 4 aastat (abiellusime 1980). Eelmisel suvel jõudsime abikaasaga kokkuleppele vara jagamise osas, et lahutame notari juures. Aga abikaasa hiljem keeldus (väitis, et me ainult arutasime) ja andis ühepoolselt hagiavalduse kohtusse abielu lahutamiseks. Seletab, et abielu lahutamine toimub nii: kohtus me rahalist kokkulepet ei peagi arutama (lahutame ainult abielu), siis puudub ka riigilõivu tasumise kohustus. Pärast lahutust tasub abikaasa mulle teatava summa, tulenevalt reaalsest olukorrast ja võimalustest. Kohtusse minnakse ikkagi alles siis kui notari juures kokkuleppele ei saada, mis on viimane ja kallim variant. Ei sooviks kuidagi sellise variandiga nõustuda.
Nüüd juba peale kohtus lahutamist (02.2011) ei soovi endine abikaasa vara jagamise teemal midagi kuulda. Teatab, et see on sinu probleem, eks võta laenu ja osta endale korter.
Peale abikaasa vanemate surma päris ta terve kinnistu (2001).
1980 aastate alguses ehitasime koos äiaga pool maja koos ülesse. Suure kõrvalhoone (1994 – 2001) ehitasin kinnistule hiljem üksinda juurde. Samuti läksid ka kõik minu EVP-d kinnistu erastamisse. Abielu jooksul suurenes kinnistu väärtus (töö ja rahalised vahendid) oluliselt, mis nüüd on pärandina abikaasa lahusvara.
Soetasin ka nõukogude ajal krundi, millele oli kavas ehitada uus maja, mis seega oleks olnud praegu meie ühisvara. Tegelikult tegin sama palju tööd ka praegusel abikaasale kuuluval kinnistul.
Palun soovitage, missugused on väljavaated vara jagamise osas antud situatsioonis (kas peaksin esitama vastuhagi).
Lahusvara juurdekasv ja vara jagamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Lahusvara juurdekasv ja vara jagamine
Tere!
Enne 1. juulit 2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Pärimise teel omandatud vara (kinnistu) on lahusvara.
Enne 2010.a jõustunud perekonnaseadust kohus võis abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Samas, Teie kaasuse puhul - kinnistu omandamise eel (st enne pärimist) tehtud kulutusi ei saa pidada abikaasa lahusvarale tehtud kulutusteks ka enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 2 mõttes (võib järeldada, et tegite kulutusi abikaasa vanematele kuulunud kinnistul, mis hiljem pärandati). Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.
Jagada saab ikka ühisvarasse kuuluvaid esemeid, lahusvara ei kuulu ühisvara hulka. Kokkuleppeid sõlmimast aga ei keela keegi, selleks tuleb pöörduda notari poole. Samas, abikaasa vastu rahalise nõude esitamine (nt peale pärimist tehtud kulutuste osas) sõltub väga paljudest asjaoludest (mh tõendamisvõimalustest, kokkulepetest jne), seega oleks mõistlik pöörduda õigusnõustamisele.
Vajadusel ja sõltuvalt Teie majanduslikust olukorrast on võimalik taotleda riigi õigusabi korras endale advokaati (täpsemalt vt siit: https://www.juristaitab.ee/kusimused-va ... -oigusabi/).
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
Enne 1. juulit 2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Pärimise teel omandatud vara (kinnistu) on lahusvara.
Enne 2010.a jõustunud perekonnaseadust kohus võis abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. Samas, Teie kaasuse puhul - kinnistu omandamise eel (st enne pärimist) tehtud kulutusi ei saa pidada abikaasa lahusvarale tehtud kulutusteks ka enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 2 mõttes (võib järeldada, et tegite kulutusi abikaasa vanematele kuulunud kinnistul, mis hiljem pärandati). Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.
Jagada saab ikka ühisvarasse kuuluvaid esemeid, lahusvara ei kuulu ühisvara hulka. Kokkuleppeid sõlmimast aga ei keela keegi, selleks tuleb pöörduda notari poole. Samas, abikaasa vastu rahalise nõude esitamine (nt peale pärimist tehtud kulutuste osas) sõltub väga paljudest asjaoludest (mh tõendamisvõimalustest, kokkulepetest jne), seega oleks mõistlik pöörduda õigusnõustamisele.
Vajadusel ja sõltuvalt Teie majanduslikust olukorrast on võimalik taotleda riigi õigusabi korras endale advokaati (täpsemalt vt siit: https://www.juristaitab.ee/kusimused-va ... -oigusabi/).
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo