Tere!
Minu ämm taotleb KOV-sest enda suunamist hooldekodusse.Tema poeg on ise vanaduspensionär, pension alla 300.-€ ja täiendavalt hoolekodule juurdemaksta ei ole võimalik. KOV-s taotleb ämmale kohtus eeskostet,et edasi anda hagi kohtusse elatise nõudes.
Kas kohus saab nõuda meie ühisvarana oleva vara müümist, et üks osa läheb hooldekodu täiendavate kulude tasumiseks ja teise osa saan mina rahas.
Kas minul on õigus keelduda ühisvara müümisest?
Kas poeg ise saab algatada kohtus ülalpidamiskohustusest vabanemist?
Lugupidamisega,
ühisvara müümise nõue
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: ühisvara müümise nõue
Tere!
Perekonnaseaduse kohaselt, eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu (nt elatise nõude esitamine). Üldjuhul on tõesti nii, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (nt täisealised lapsed). Ülalpidamist on õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama (nt vana ema). Elatise väljamõistmisel arvestatakse mh kohustatud isiku (antud juhul poja) varalist seisundit ning isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1).
Kui poeg ei ole võimeline ülalpidamist andma, siis sätestab perekonnaseadus ka asenduskohustuse (st kui poeg on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena).
Varaline seisund, mida ülalpidamise puhul arvestatakse, hõlmab lisaks sissetulekule ka isikule kuuluvaid asju, aga ka kohustusi (sh osa ühisvarast). Kas ja millises suuruses elatis välja mõistetakse kohtus, sõltub poja varalisest olukorrast ja ka asenduskohustuse realiseerimise võimalustest (teiste sugulaste olemasolust). Seejärel asutakse elatise otsust täitma, mille käigus selgub isiku varale sissenõude pööramise vajadus, mh ühisvara jagamise vajadus ja viis (jagamise viise on erinevaid, reguleerib perekonna- ja asjaõigusseadus) (täitemenetluse seadustik, mis reguleerib mh kohtuotsuse täitmist, on kättesaadav http://www.riigiteataja.ee).
Kui esitatakse elatishagi, tuleb kostjal esitada sellele vastuväiteid (koos tõenditega).
Eestkostja määramise otsustab kohus vastavalt asjaoludele.
Asjaolust, et poja majanduslik seisund ei võimalda ema hooldekodu tasu katta, saab teavitada (sh esitada vastavad tõendid) kohalikku omavalitsust ka enne kohtusse pöördumist ning leida ühiselt sobivaim lahendus.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
Perekonnaseaduse kohaselt, eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu (nt elatise nõude esitamine). Üldjuhul on tõesti nii, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (nt täisealised lapsed). Ülalpidamist on õigustatud saama abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama (nt vana ema). Elatise väljamõistmisel arvestatakse mh kohustatud isiku (antud juhul poja) varalist seisundit ning isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1).
Kui poeg ei ole võimeline ülalpidamist andma, siis sätestab perekonnaseadus ka asenduskohustuse (st kui poeg on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena).
Varaline seisund, mida ülalpidamise puhul arvestatakse, hõlmab lisaks sissetulekule ka isikule kuuluvaid asju, aga ka kohustusi (sh osa ühisvarast). Kas ja millises suuruses elatis välja mõistetakse kohtus, sõltub poja varalisest olukorrast ja ka asenduskohustuse realiseerimise võimalustest (teiste sugulaste olemasolust). Seejärel asutakse elatise otsust täitma, mille käigus selgub isiku varale sissenõude pööramise vajadus, mh ühisvara jagamise vajadus ja viis (jagamise viise on erinevaid, reguleerib perekonna- ja asjaõigusseadus) (täitemenetluse seadustik, mis reguleerib mh kohtuotsuse täitmist, on kättesaadav http://www.riigiteataja.ee).
Kui esitatakse elatishagi, tuleb kostjal esitada sellele vastuväiteid (koos tõenditega).
Eestkostja määramise otsustab kohus vastavalt asjaoludele.
Asjaolust, et poja majanduslik seisund ei võimalda ema hooldekodu tasu katta, saab teavitada (sh esitada vastavad tõendid) kohalikku omavalitsust ka enne kohtusse pöördumist ning leida ühiselt sobivaim lahendus.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo