Tere.
Sooviksin Teie arvamust järgmise olukorra ja võimalike lahenduste kohta:4 aastat enne abiellumist soetasime koos , eluasemelaenuga , suvila/maja,kus hakkasime elama.Laenu tagatiseks oli minule kuuluv korter,laen sai võetud solidaarselt ja maja algselt mõlemi omandusse võrdsetes osades.2 aastat enne abiellumist tegi minu elukaaslane kinkelepingu,kus maja läks ainuisikuliselt minu omandisse,kinkelepingus on säte,et tal on maja kasutusõigus.Peale abiellumist müüsin oma korteri maha ja tasusin poole alles jäänud eluasemelaenust.Laenu olen algusest peale tasunud mina ainuisikuliselt,samuti enamuse kommunaalkuludest.Suurem osa maja renoveerimisest on toimunud enne abiellumist. Nüüd on tekkinud olukord,kus juba mitu kuud ei ole abikaasa osa võtnud ühisest majandamisest,ainult elab siin mõned päevad nädalas (tööpäevad),vabad päevad/ööd viibib teadmata kohas.Me mõlemad soovime lahutust,aga tema nõudmine on,et maja saaks maha müüdud ja raha pooleks jagatud või ,et ma maksaksin talle kompensatsiooni selle maja ja koos elatud aastate eest,muidu ta lahutust ei anna ja jätkab senist elu.Kas tema nõudmised majale või kompensatsioonile on põhjendatud?Kas antud juhul on ainuvõimalik lahendus kohtu poole pöördumine?
Ette tänades
Abieluahutus ja varalised õigused/kohustused.
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Abieluahutus ja varalised õigused/kohustused.
Tere
Enne abiellumist omandatud vara on lahusvara.
Kui kinnistu on Teie ainuomandis, on Teil omanikuna selle kinnistu käsutamisõigus (st õigus otsustada, kas kinnistu võõrandada jne). Samas on kinkijal teatud juhtudel kinkelepingust taganemise õigus. Samuti on olete viidanud kinnistut koormavale kasutusõigusele abikaasa kasuks, st tal on õigus maja kasutada.
Abielu ajal, kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
Kui olete laenu võtnud koos (kaaslaenajad), siis käsitletakse teid solidaarvõlgnikena (mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist). Omavahelises sisesuhtes on solidaarvõlgnikel osavastutus, st mil viisil jagatakse kohustus kaaslaenajate omavahelises suhtes. Üldjuhul, omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada (nt kui see tuleneb kohustuse olemusest).
Millisele õiguslikule alusele tugineb abikaasa nõue, tuleb temalt uurida. Siis selgub ka, kas nõudel on õiguslik alus, kas see on põhjendatud ning kohtusse pöördumise vajadus/võimalikkus. Ühisvara saab jagada vaid selles osas, mis kuulub ühisvara hulka – enne abielu omandatud vara lahusvarana sinna ei kuulu.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
Enne abiellumist omandatud vara on lahusvara.
Kui kinnistu on Teie ainuomandis, on Teil omanikuna selle kinnistu käsutamisõigus (st õigus otsustada, kas kinnistu võõrandada jne). Samas on kinkijal teatud juhtudel kinkelepingust taganemise õigus. Samuti on olete viidanud kinnistut koormavale kasutusõigusele abikaasa kasuks, st tal on õigus maja kasutada.
Abielu ajal, kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist.
Kui olete laenu võtnud koos (kaaslaenajad), siis käsitletakse teid solidaarvõlgnikena (mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist). Omavahelises sisesuhtes on solidaarvõlgnikel osavastutus, st mil viisil jagatakse kohustus kaaslaenajate omavahelises suhtes. Üldjuhul, omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sellisel juhul võib mõni solidaarvõlgnikest kohustuse täitmise eest ka üldse mitte vastutada (nt kui see tuleneb kohustuse olemusest).
Millisele õiguslikule alusele tugineb abikaasa nõue, tuleb temalt uurida. Siis selgub ka, kas nõudel on õiguslik alus, kas see on põhjendatud ning kohtusse pöördumise vajadus/võimalikkus. Ühisvara saab jagada vaid selles osas, mis kuulub ühisvara hulka – enne abielu omandatud vara lahusvarana sinna ei kuulu.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo