Tere
palun nõu, kust alustada järgnevad olukorras. Paar aastat tagasi esitasin maksekäsu kiirmenetluse avalduse elatisnõudes. Otsus oli minu kasuks ja riigi poolt sain ja elatisabi. Aga paari kuu pärast asi lõpetati, kuna väidetavalt ei suudetud vajalikke dokumente võlgnikuni toimetatud. Samuti nõuti minult tagasi elatisabi. Tean, et lapse isa elab Soomes aga tema täpset aadressi ma ei tea. Üürib seal korterit. Samuti pole mul kellegi käest seda uurida. Kas ongi nüüd nii, et ma ei saa mitte midagi teha? Kui ma ei saa nõuda elatist, kuna ei tea aadressi, ja lapse vastu ta nagunii juba ammu huvi ei tunne, siis kas oleks võimalik vähemalt hooldusõigus ära võtta ja lapse perekonnanimi ära vahetada? Mida ma üldse saaksin teha antud olukorras lapse kasuks?
hagi elatisnõudes-aadres puudub
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: hagi elatisnõudes-aadres puudub
Tere
Perekonnaseaduse § 106 kehtestab asenduskohustuse: kui vanema (antud juhul isa) vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada, siis annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Vanemast järgmisena on kohustatud lapsele ülalpidamist andma kohustust rikkunud vanema enda vanemad, st lapse isapoolsed vanavanemad. Nende vastu on sellisel juhul võimalik esitada kohtusse hagi lapse ülalpidamisnõudes.
Hooldusõiguse osas perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lõike 3 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo
Perekonnaseaduse § 106 kehtestab asenduskohustuse: kui vanema (antud juhul isa) vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada, siis annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Vanemast järgmisena on kohustatud lapsele ülalpidamist andma kohustust rikkunud vanema enda vanemad, st lapse isapoolsed vanavanemad. Nende vastu on sellisel juhul võimalik esitada kohtusse hagi lapse ülalpidamisnõudes.
Hooldusõiguse osas perekonnaseaduse § 137 lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lõike 3 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
Vastas: SA Õigusteenuste Büroo