Soovin abielu lõpetada, kuid mees teatas, et siis võin kohtusse pöörduda. Kust pean peale hakkama?
Lisaks elab ta hetkel mulle kuuluvas korteris, mille mina ostsin enne abiellumist(abieluvara lepingut pole), laenu ja üüri olen maksnud ainult mina ning nüüd selgub, et ma ei saa teda ka korterist välja kirjutada. Mees käis kohalikus omavalitsuses ning lihtsalt teatas, et tema elab seal ja et koos ostsime korteri. Nüüd ei maksa ta ei oma osa üürist, elektrist - jagasin kõik kulud 3-ks (16a poeg elab samuti selles korteris). Mida teha?
Suur tänu ette!
abielu lõpetamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: abielu lõpetamine
Tere
Perekonnaseisuasutuses saab abielu lahutada vaid poolte kokkuleppel. Kui abikaasa ei ole nõus esitama ühist avaldust abielu lahutamiseks, siis on võimalik esitada kohtusse hagi abielu lahutamiseks (reguleerib perekonnaseaduse 5.ptk 1. jagu, https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011022).
Abikaasa lahusvara moodustavad mh ka esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist, st antud juhul Teie korter. Perekonna ülalpidamiskulude osas sõltub nende kandmine konkreetse perekonna asjaoludest ja abikaasade vahelistets kokkulepetest, kuid üldiselt reguleerib kohustusi ja nõuete esitamist perekonnaseaduse 3. ptk 1. jagu.
Enne kohtusse pöördumst, asja lahendamiseks kokkuleppel, tuleks esitada abikaasale (nt tähitud kirjaga) vastav nõudeavaldus, millega lõpetatakse tema õigus kasutada eluruumi, nõue eluruum teatud ajaks vabastada ning samuti Teie võimalikud rahalised nõuded tema vastu. Kui isik, kellel puudub õigus kasutada antud eluruumi, keeldub seda vabatahtlikult vabastamast, tuleks pöörduda kohtu poole, tuvastamaks isiku õiguse kaotus eluruumi kasutamiseks ja kohustamaks teda eluruum vabastama (kohtulahend on hiljem vajadusel ka täitedokumendiks).
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmine on võimalik omaniku õigustatud nõudmisel või kohtulahendi alusel. Omaniku nõude eelduseks paraku on, et isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, mis antud juhul nii ei ole.
Seetõttu on võimalik omaniku poolt muuta teise isiku elukoha andmeid jõustunud kohtulahendi alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana (kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega) (reguleerib rahvastikuregistri seaduse § 46).
Kohtusse pöördumiseks ja hagi koostamiseks oleks soovitatav pöörduda eelnevalt õigusnõustamisele koos dokumentidega. Olenevalt majanduslikust olukorrast, on võimalik vajadusel taotleda ka riigi õigusabi.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Perekonnaseisuasutuses saab abielu lahutada vaid poolte kokkuleppel. Kui abikaasa ei ole nõus esitama ühist avaldust abielu lahutamiseks, siis on võimalik esitada kohtusse hagi abielu lahutamiseks (reguleerib perekonnaseaduse 5.ptk 1. jagu, https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011022).
Abikaasa lahusvara moodustavad mh ka esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist, st antud juhul Teie korter. Perekonna ülalpidamiskulude osas sõltub nende kandmine konkreetse perekonna asjaoludest ja abikaasade vahelistets kokkulepetest, kuid üldiselt reguleerib kohustusi ja nõuete esitamist perekonnaseaduse 3. ptk 1. jagu.
Enne kohtusse pöördumst, asja lahendamiseks kokkuleppel, tuleks esitada abikaasale (nt tähitud kirjaga) vastav nõudeavaldus, millega lõpetatakse tema õigus kasutada eluruumi, nõue eluruum teatud ajaks vabastada ning samuti Teie võimalikud rahalised nõuded tema vastu. Kui isik, kellel puudub õigus kasutada antud eluruumi, keeldub seda vabatahtlikult vabastamast, tuleks pöörduda kohtu poole, tuvastamaks isiku õiguse kaotus eluruumi kasutamiseks ja kohustamaks teda eluruum vabastama (kohtulahend on hiljem vajadusel ka täitedokumendiks).
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmine on võimalik omaniku õigustatud nõudmisel või kohtulahendi alusel. Omaniku nõude eelduseks paraku on, et isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana, mis antud juhul nii ei ole.
Seetõttu on võimalik omaniku poolt muuta teise isiku elukoha andmeid jõustunud kohtulahendi alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana (kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress valla või linna ja linnaosa või osavalla ning võimaluse korral asustusüksuse täpsusega) (reguleerib rahvastikuregistri seaduse § 46).
Kohtusse pöördumiseks ja hagi koostamiseks oleks soovitatav pöörduda eelnevalt õigusnõustamisele koos dokumentidega. Olenevalt majanduslikust olukorrast, on võimalik vajadusel taotleda ka riigi õigusabi.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo