Ühisvara jagamine ning PKS § 27 lg 2 p 3 rakendamine

Tere,
Soovin nõuannet minu jaoks segases situatsioonis.

Septembris 2008.a. A ja B sõlmisid abielu.
Detsembris 2008.a. A ja B soetasid korteriomandi. Objekti müügihinnaks oli 1 400 000 EEK.
Korteriomandi soetamiseks pooled võtsid pangast laenu summas 1 000 000 krooni. 400 000 krooni moodustas poolte omafinantseerimine. A omafinantseerimise osa moodustas 280 000 krooni ning B osa moodustas 120 000 krooni.
Enne abiellumist A on kogunud rahaline summa suuruses 450 000 krooni, mis kuulub hageja lahusvara hulka PKS § 27 lg 2 p 2 mõttes. Sellest summast 280 000 krooni läks korteriomandi soetamiseks. 55 000 krooni läks garaaži soetamiseks. Umbes 115 000 krooni läks korteris remonti teostamiseks.

Korteriomandi soetamise hetkeks A osa moodustas 70% (280 000 * 100 / 400 000 = 70). B osa vastavalt moodustas 30 % ehk 120 000 krooni.

Ülejäänud A-le kuuluvad rahalised vahendid suuruses summas 170 000 krooni, mis on A lahusvara, olid kulutatud korteris remondi teostamiseks ning garaaži ostmiseks.

Küsimused:

• PKS § 27 lg 2 p 3 alusel abikaasa lahusvara moodustavad esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
Leidsime Justitsministeeriumi infolehelt, et selle paragrahvi saab kohaldada näiteks järgmisel juhul: oli ostetud suvila. Raha oli saadud korteri müügist. Korter kuulus ühele abikaasale enne abielu sõlmimist.
Selle sätte kohaldamisega tekkis küsimus:

Kas isikule kuuluv tema mõtteline osa korterist mis vastab lahusvaraliste vahendite osakaalule selles varaesemes, saab tunnistada tema lahusvaraks?

• Kas meie poolt esitatud kaasuse puhul saab ka tunnistada A-le kuuluv mõtteline osa korterist mis vastab lahusvaraliste vahendite osakaalule selles varaesemes tema lahusvaraks?
• Kas garaaži saab ka lugeda lahusvaraks?
• Kuidas lahendada küsimust remondi teostamisega?
• Kas selline arvutus on siis õige: Pooled ostsid korteri 1 400 000 krooni (89476,31 euro) eest. A osa moodustas 280 000 krooni (omafinantseerimine) + 500 000 krooni ( ½ korteri väärtuse jäägist ehk 1 000 000 kroonist). Kokku A osa kogu korteri väärtusest moodustab 280 000 + 500 000 = 780 000 krooni. Vastavalt B osa moodustas – 620 000 krooni. Seega A mõtteline osa ühisvarast moodustab 55,71% ning B mõtteline osa moodustab – 44,29%.

Korteri tänane turuväärtus – 78 000 eurot. Seegab A osa moodustab 43 453,80 eurot (78 000 * 55,71 / 100). B osa vastavalt moodustab 78 000 - 43 453,80 = 34 546,20 eurot.

Laenukohustused panga ees tänaseks päevaks moodustavad 50 418,47 eurot. A osa moodustab 50 418,47 * 55,71 / 100 = 28 088,13 eurot. B osa moodustab vastavalt 50 418,47 – 28 088,13 = 22 330,34 eurot.

Korteri turuväärtuse ja panga laenukohustuste vahe moodustab 78 000 – 50 418,47 = 27 581,53 eurot. Hageja osa moodustab vastavalt 27 581,53 * 55,71 / 100 = 15365,67 eurot, kostja osa moodustab – 27 581,53 – 15 365,67 = 12 215,86 eurot.

Tänan.

Lp kaasuse püstitaja,

„JuristAitab“ (JA) foorum on mõeldud õigusinfo saamise kohaks inimesele tema enda mures. See ei ole kaasuste lahendamise kohaks (nimetate oma küsimust ka ise kaasuseks, kaasuse tekst, kasutatav terminoloogia annab alust arvata, et valdate juriidilist keelt / ehk siis ka õigusteadmist). Ka ei ole JA foorum juristide omavahelise erialase suhtlemise kanal. Seega piirdub SA Õigusteenuste Büroo vastus kaasuses püstitatud probleemile viitega õigusteooria ühele põhitõele, mille kohaselt õigusakt kehtib ajas, ruumis ja isikute suhtes. Soovitame tutvuda Riigikohtu seisukohtadega (lahendid > perekonnaõigus> abikaasade varasuhted).

Juhul, kui Te ise olete kas isikuks A või B, siis soovitame Teil ennast ÕTB-sse vähekindlustatud isikuna sisulisele ja ilmselt ka olukorrast väljaaitavale õigusabile registreeruda.

Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo