Hooldusõigus
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Hooldusõigus
Tere. Lugesin kusagilt, et alates juulist saab lapse hooldusõigust muuta ainult kohtu kaudu. Kas see on õige? Kui tõenäoline üldse on, et kohus jätab lapse minuga ehk emaga? Sest ma soovin ainuhooldusõigust ja lapse isaga räkides selgus et ta on sellega tegelikult nõus ka, sest ta ei ole kõikide aastate jooksul lapse elust eriti osa võtnud. Kes maksab siis kohtukulud? Tänan vastuse eest.
Re: Hooldusõigus
Tere
Kui Te peate silmas seda, et 30. juunil 2012 pidi lõppema perekonnaseaduses (PKS) sätestatud lapse hooldusõiguse kohtuvälise määramise üleminekuaeg, siis selles osas jõustus 07. juulil 2012 seadusemuudatus, millega nimetatud üleminekuaega pikendati veel aasta võtta, s.o. 01. juulini 2013. Seega on enne 01. juulit 2010 sündinud laste vanematel endiselt võimalik esitada perekonnaseisuametnikule (maavalitsusse) isiklikult ühine avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja vanema hooldusõiguse andmiseks ühele vanemale (seda juhul, kui enne 1. juulit 2010 polnud kohus lapse elukohta määranud või vanemalt vanemaõigusi ära võtnud). Antud kohtuvälise võimaluse puhul riigilõivu tasuda ei tule.
Kui aga üks vanem ei ole nõus perekonnaseisuametnikule ühist avaldust esitama või kui laps on sündinud pärast 01. juulit 2010, jääb teisel vanemal üle võimalus kohtu kaudu hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Selleks tuleb kohtusse esitada vastav avaldus (vt PKS § 137 lg 1).
Avaldust ei rahuldata, kui:
1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või
2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega (PKS § 137 lg 2).
See, kas kohus rahuldab vanema avalduse, oleneb juba konkreetsetest asjaoludest. Nimelt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3).
Kohtule esitatavalt avalduselt tuleb eelnevalt tasuda riigilõivu 10 eurot. Kui avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe http://www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 5 eurot.
Menetluskulud perekonnaasjades jätab kohus üldjuhul poolte endi kanda.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo
Kui Te peate silmas seda, et 30. juunil 2012 pidi lõppema perekonnaseaduses (PKS) sätestatud lapse hooldusõiguse kohtuvälise määramise üleminekuaeg, siis selles osas jõustus 07. juulil 2012 seadusemuudatus, millega nimetatud üleminekuaega pikendati veel aasta võtta, s.o. 01. juulini 2013. Seega on enne 01. juulit 2010 sündinud laste vanematel endiselt võimalik esitada perekonnaseisuametnikule (maavalitsusse) isiklikult ühine avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja vanema hooldusõiguse andmiseks ühele vanemale (seda juhul, kui enne 1. juulit 2010 polnud kohus lapse elukohta määranud või vanemalt vanemaõigusi ära võtnud). Antud kohtuvälise võimaluse puhul riigilõivu tasuda ei tule.
Kui aga üks vanem ei ole nõus perekonnaseisuametnikule ühist avaldust esitama või kui laps on sündinud pärast 01. juulit 2010, jääb teisel vanemal üle võimalus kohtu kaudu hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Selleks tuleb kohtusse esitada vastav avaldus (vt PKS § 137 lg 1).
Avaldust ei rahuldata, kui:
1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või
2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega (PKS § 137 lg 2).
See, kas kohus rahuldab vanema avalduse, oleneb juba konkreetsetest asjaoludest. Nimelt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3).
Kohtule esitatavalt avalduselt tuleb eelnevalt tasuda riigilõivu 10 eurot. Kui avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe http://www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 5 eurot.
Menetluskulud perekonnaasjades jätab kohus üldjuhul poolte endi kanda.
Lugupidamisega,
SA Õigusteenuste Büroo