Tere!
2008 a juuli kuus jõustus elatise nõue suuruses 6000 krooni kuus (2 last - 3000 krooni lapse kohta). Otsuse tegemise hetkel oli mehel hea palk, kinnisvara 18 hektarit ja karistus füüsilise perevägivalla eest. Elatisenõude menetluse ajal püüdis mees oma sissetulekut ja kinnisvara olemasolu varjata. Pärast otsuse jõustumist kinkis ta oma kinnisvara emale. Ta on enamuse osa ajast elanud oma emaga koos ema nimel olevas eramajas, elatisnõude arutamise ajal elas ta seal ja ema aitas teda kohtusse esitatavate dokumentidega. Seega oli ema teadlik põhjustest miks maa temale kingiti.
Esitasin nõude täitmiseks kohtutäituritele, kuid sellest ei olnud suuremat abi. Aasta aja jooksul sain kohtutäituri abil võlast tagasi ca 6000 krooni. Kokkuleppel laste isaga eemaldasin nõude kohtutäituri juurest, et tal oleks võimalus otsida uus tulus töökoht ja lapsi vabas vormis toetada. Peale seda hakkas laste isa tasuma lasteaia arveid ja ostma lastele riideid.
Sellel kevadel jäi ta oma töökohast ilma. Toetused lastele lakkasid. Nüüdseks on laste isa andnud sisse taotluse füüsiliseisiku pankroti välja kuulutamiseks. Jutu järgi ei ole mina ainuke nn. võlausaldaja. Tema arved on arestitud, kuid kelle kasuks ei ole teadlik.
Minul ei ole reaalset soovi raha tema käest saada, kuna saan hetkel ise rahaliselt laste kasvatamisega hakkama. Olen uues kooselus 3 lapse ema ja siiani on vajaliku toetuse andnud kolmanda lapse isa nn võõrasisa.
Siit siis minu küsimused:
1. Kui võlgnik on ülesandnud kohtule minu nime elatisnõudega seotult, milline võimalus on mul füüsiliseisiku pakrotimenetlusest välja jääda?
2. Kuidas on lood kinnisvara kinketehingu tagasivõtmisega? Kas see on reaalne? Milline on järjekord nõuete täitmisel? Kes saab oma võlad esimestena tagasi?
3. Kes tasub haldurile ja kohtule menetluskulud juhul kui füüsiline isik ise pankrotiavalduse kohtule on esitanud?
4. Olen nõus ka elatisenõudest loobuma, millised seadusest tulenevad võimalused mul selleks on?
5. Kui ma ei ilmu kohtusse oma nõuet kinnitama, mis mind siis ees ootab?
6. Kui füüsiliseisiku pankrott välja kuulutatakse, mis saab elatisenõudest - läheb edasi või tühistatakse?
Füüsiliseisiku pankrott ja elatisenõue
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Füüsiliseisiku pankrott ja elatisenõue
Tere,
Pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega, kuidas kujuneb pankrotimenetlus ning kas tuvastatakse võlgniku püsiv maksejõuetus ja kas halduril on alust esitada hagi tagasivõitmiseks, sõltub täpsemalt asjaoludest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja muuhulgas ka võlgniku maksejõuetuse põhjused.
Maksejõuetuse põhistamiseks peab võlgnik pankrotiavaldusele lisama seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja, kus märgib muuhulgas kõigi võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded.
PankrS kohaselt pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate õigusi ja huve. Samas võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Haldur teavitab teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast (teates märgitakse ka nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed).
Tehingu tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Kohus tunnistab kehtetuks üldjuhul tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Kinkelepingu puhul - viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Täpsemalt PankrS § 109-110 (kinkelepingu tagasivõitmine; § 117 – võlgniku lähikondsed, sh võlgniku ema). Tagasivõitmise nõude esitab haldur.
Pankrotimenetluse kulude jaotust erinevate asjaolude puhul reguleerib PankrS § 150.
Perekonnaseaduse (PKS) § 106 sätestab asenduskohustuse – nt isa vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada, siis annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena (antud juhul isa vanemad). Asjakohane Riigikohtu 19.10.11 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 (kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-75-11).
Elatisest loobumise osas: PKS § 109 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult.
PankrS § 146 alusel enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:
1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;
2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis;
3) massikohustused;
4) pankrotimenetluse kulud.
Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega.
Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Nimetatud avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama (laste nimel seaduslik esindaja – ema) (PankrS 147).
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustused (PankrS § 176).
Riigikohtu seisukoht 23.04.12 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12: Elatist saama õigustatud lapse õigused ei tohi jääda kohustatud isiku pankroti tõttu kaitseta. Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku kõik tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Juhul, kui võlgnik ei maksa pankrotimenetluse ajal vabatahtlikult lapsele elatist ja kuni pankrotimenetluse väljakuulutamiseni maksmata elatise saamiseks esitatakse nõue pankrotihaldurile või pankrotimenetluse ajal elatise saamiseks kohtule, väheneb ka võlgniku sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja selle arvel suureneb pankrotivara, mille arvel elatisenõuet rahuldada. Otsusega saab tutvuda siin: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-26-12
Antud juhul tuleks lähtuda sellest, et elatisnõude puhul õigustatud isikuks on laps ning vanem tegutseb tema seadusliku esindajana. Seetõttu tuleks elatisnõude realiseerimisel lähtuda lapse huvidest ja õigustest.
Pankrotiga seonduva kohta täpsemalt tuleks tutvuda pankrotiseadusega: www.riigiteataja.ee.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Pankrotiseaduse (PankrS) kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega, kuidas kujuneb pankrotimenetlus ning kas tuvastatakse võlgniku püsiv maksejõuetus ja kas halduril on alust esitada hagi tagasivõitmiseks, sõltub täpsemalt asjaoludest. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja muuhulgas ka võlgniku maksejõuetuse põhjused.
Maksejõuetuse põhistamiseks peab võlgnik pankrotiavaldusele lisama seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja, kus märgib muuhulgas kõigi võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded.
PankrS kohaselt pankrotihaldur kaitseb kõigi võlausaldajate õigusi ja huve. Samas võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Haldur teavitab teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast (teates märgitakse ka nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed).
Tehingu tagasivõitmisel tunnistab kohus PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Kohus tunnistab kehtetuks üldjuhul tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. Kinkelepingu puhul - viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Täpsemalt PankrS § 109-110 (kinkelepingu tagasivõitmine; § 117 – võlgniku lähikondsed, sh võlgniku ema). Tagasivõitmise nõude esitab haldur.
Pankrotimenetluse kulude jaotust erinevate asjaolude puhul reguleerib PankrS § 150.
Perekonnaseaduse (PKS) § 106 sätestab asenduskohustuse – nt isa vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada, siis annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena (antud juhul isa vanemad). Asjakohane Riigikohtu 19.10.11 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 (kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-75-11).
Elatisest loobumise osas: PKS § 109 kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult.
PankrS § 146 alusel enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:
1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;
2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis;
3) massikohustused;
4) pankrotimenetluse kulud.
Kui jaotamisele kuuluvast varast ei jätku kõigi samas järjekorras rahuldamisele kuuluvate nõuete rahuldamiseks, tehakse väljamaksed võrdeliselt vastavate nõuete suurusega.
Kui füüsilisest isikust võlgnik jääb pankroti tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada. Nimetatud avalduse võib esitada ka isik, keda võlgnik seaduse kohaselt on kohustatud ülal pidama (laste nimel seaduslik esindaja – ema) (PankrS 147).
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe lapsele elatise maksmise kohustused (PankrS § 176).
Riigikohtu seisukoht 23.04.12 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-12: Elatist saama õigustatud lapse õigused ei tohi jääda kohustatud isiku pankroti tõttu kaitseta. Kuigi pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, ei tähenda see, et elatist saama õigustatud isiku kõik tulevikus tekkivad elatisenõuded muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Kohustatud isiku pankroti väljakuulutamise järel on sissenõutavad üksnes pankroti väljakuulutamise eelse aja elatisenõuded, st elatist saama õigustatud isik saab esitada kohustatud isiku pankrotimenetluses tavapärases korras tunnustamiseks täitmata elatisenõuded, mis on arvestatud ülalpidamiskohustuse täitmise katteks kuni pankroti väljakuulutamiseni. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama õigustatud isik nõuda elatist eelkõige võlgnikult. Juhul, kui võlgnik ei maksa pankrotimenetluse ajal vabatahtlikult lapsele elatist ja kuni pankrotimenetluse väljakuulutamiseni maksmata elatise saamiseks esitatakse nõue pankrotihaldurile või pankrotimenetluse ajal elatise saamiseks kohtule, väheneb ka võlgniku sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet, ja selle arvel suureneb pankrotivara, mille arvel elatisenõuet rahuldada. Otsusega saab tutvuda siin: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-26-12
Antud juhul tuleks lähtuda sellest, et elatisnõude puhul õigustatud isikuks on laps ning vanem tegutseb tema seadusliku esindajana. Seetõttu tuleks elatisnõude realiseerimisel lähtuda lapse huvidest ja õigustest.
Pankrotiga seonduva kohta täpsemalt tuleks tutvuda pankrotiseadusega: www.riigiteataja.ee.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo