Tere,
Oleme olukorras, kus sugulane vajab ilmselt eestkoste seadmist, kuna ta ei saa enam ise oma asjade ajamisega hakkama, ole võimeline otsuseid tegema. Kas see on eestkoste olukord? Kes võib olla eestkostjaks ja kuidas seda saab vormistada?
kuidas vormistada eestkostjaks
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: kuidas vormistada eestkostjaks
Tere,
Täisealisele isikule määrab eestkostja kohus. Eestkostja määratakse, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Selleks võib kohtule avalduse esitada isik ise, tema vanem, abikaasa või täisealine laps või valla- või linnavalitsus; kohus võib seda teha ka omal algatusel. Seega tuleb Teil vastava avaldusega pöörduda kohtu poole (vaadatakse läbi hagita menetluses). Eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Avalduse esitamisel piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 10 eurot (kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 5 eurot).
Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik.
NB! Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab. Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus.
Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
Täisealisele isikule eestkostja määramise kohtumenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik, alates § 520 (seadus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072012019).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Täisealisele isikule määrab eestkostja kohus. Eestkostja määratakse, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida. Selleks võib kohtule avalduse esitada isik ise, tema vanem, abikaasa või täisealine laps või valla- või linnavalitsus; kohus võib seda teha ka omal algatusel. Seega tuleb Teil vastava avaldusega pöörduda kohtu poole (vaadatakse läbi hagita menetluses). Eestkosteasja lahendab eestkostet vajava isiku elukoha järgne kohus. Avalduse esitamisel piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 10 eurot (kui nimetatud avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, tasutakse riigilõivu 5 eurot).
Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik.
NB! Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab. Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus.
Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
Täisealisele isikule eestkostja määramise kohtumenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik, alates § 520 (seadus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072012019).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo