Lapse ema nõudis kohtu kaudu elatist. Elatis määrati. Laps ja isa pole mitte kunagi kohtunud hoolimata kohtu määrusest ja isa huvist. Isa on tasunud elatist.
Nüüd soovib ema koos lapse ja uue mehega kolida välismaale, kuid Isa ei luba, sest pelgab, et tekib kohustus maksta elatist tõenäoliselt lapse elukoha riigi seaduste kohaselt. Samuti pole võimalik sellisel juhul last enam näha. Ja kui laps pole ka enam eestis kirjas, ei saa Isa täiendavat tulumaksuvabastust.
Ema esitatud hagis väidetakse asju mis ei vasta tõele (nagu poleks Isa täitnud oma kohustusi ja täitnud varahoolduse nõuet).
Isa on korduvalt üritanud leida kompromissi - nii elukoha määramise kui elatise määramise osas (ema sõnul on liiga väike).
Riikliku õigusabi määramise taotlusel määrati Last esindama väga kallis advokaadibüroo, kelle kõik kulud tuleb Isal tõenäoliselt kaotuse korral ka tasuda. Isa aga ei suuda endale õigusabi taodelda (alla miinimum töötasu), millest tuleb maksta nii pangalaenud kui elatis. Millised variandid on Isal oma õiguste kaitseks? Tema on ju teinud kõik, et lapsele oleks tagatud seadustega ettenähtud õigused. Ema susserdab ja vassib kui ei soovi avaldada ka lapse uut elukohta. Kuidas saab isa sellega nõustuda?
ühise hooldusõiguse lõpetamine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: ühise hooldusõiguse lõpetamine
Tere,
Õigusabi vajaduse osas: küsimusest võib järeldada, et pooleli on uus kohtuvaidlus (olemasolevate lahendite muutmiseks) lapsele elatise ning hooldusõiguse küsimuses. Kuidas kohtus oma õigusi kaitsta? Ka isal on vajadusel võimalik taotleda riigi õigusabi (vt tingimusi täpsemalt riigi õigusabist: https://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse ... -oigusabi/). Soovitatav oleks pöörduda koos olemasolevate kohtuotsuste/-määrustega ning uute esitatud avalduste ja tõenditega personaalse konsultatsiooni saamiseks õigusnõustamisele (majanduslike raskuste korral vt õigusabi vähekindlustatutele: https://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse ... -isikutele).
Isal on kohtuvaidluses võimalik ema poolt esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Samuti on poolel õigus määrata ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtule saab esitada tõendid oma majandusliku seisukorra ja senise ülalpidamiskohustuse täitmise kohta – nt töötasu tõend, elatise maksmise tõendid. Samuti tuleks veenduda, kas ka teine pool on omalt poolt esitatud asjaolude kohta esitanud tõendeid.
Elatise osas: esmalt, kui on olemas juba elatise kohta kohtuotsus – elatise suuruse muutmist võib nõuda vaid siis, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad (võrreldes sellega, mis olid eelmises kohtuasjas otsuse tegemise aluseks). Üldjuhul, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid - kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla nimetatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel nimetatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega, elatise suurendamise nõudele tuleb esitada oma vastuväited ning sellekohased tõendid. Elatise suuruse määramise osas võib tutvuda Riigikohtu 24.10.2012 lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, milles Riigikohus on võtnud seisukoha elatise väljamõistmise kohta seoses lapse vajaduste ning vanemate varalise seisundi mõjuga ülalpidamiskohustusele (kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks= ... 2-1-118-12).
Hooldusõiguse osas: esmalt tuleb lähtuda sellest, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Teadmata seniste kohtulahendite ja uues avalduses esitatud taotlusi, saab anda järgmist infot: kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Mõlemad vanemad peaksid hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
Hooldusõigusega seonduvat reguleerib perekonnaseadus, alates § 116 (seadus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012).
Kui on olemas kohtulahend suhtlemiskorra kohta, siis selle täitmise osas vt täitemenetluse seadustiku § 179 – lapsega suhtlemise võimaldamine (seadus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113062012002).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Õigusabi vajaduse osas: küsimusest võib järeldada, et pooleli on uus kohtuvaidlus (olemasolevate lahendite muutmiseks) lapsele elatise ning hooldusõiguse küsimuses. Kuidas kohtus oma õigusi kaitsta? Ka isal on vajadusel võimalik taotleda riigi õigusabi (vt tingimusi täpsemalt riigi õigusabist: https://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse ... -oigusabi/). Soovitatav oleks pöörduda koos olemasolevate kohtuotsuste/-määrustega ning uute esitatud avalduste ja tõenditega personaalse konsultatsiooni saamiseks õigusnõustamisele (majanduslike raskuste korral vt õigusabi vähekindlustatutele: https://www.juristaitab.ee/KKK/kohtusse ... -isikutele).
Isal on kohtuvaidluses võimalik ema poolt esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Samuti on poolel õigus määrata ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtule saab esitada tõendid oma majandusliku seisukorra ja senise ülalpidamiskohustuse täitmise kohta – nt töötasu tõend, elatise maksmise tõendid. Samuti tuleks veenduda, kas ka teine pool on omalt poolt esitatud asjaolude kohta esitanud tõendeid.
Elatise osas: esmalt, kui on olemas juba elatise kohta kohtuotsus – elatise suuruse muutmist võib nõuda vaid siis, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad (võrreldes sellega, mis olid eelmises kohtuasjas otsuse tegemise aluseks). Üldjuhul, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuid - kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla nimetatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel nimetatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega, elatise suurendamise nõudele tuleb esitada oma vastuväited ning sellekohased tõendid. Elatise suuruse määramise osas võib tutvuda Riigikohtu 24.10.2012 lahendiga tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, milles Riigikohus on võtnud seisukoha elatise väljamõistmise kohta seoses lapse vajaduste ning vanemate varalise seisundi mõjuga ülalpidamiskohustusele (kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks= ... 2-1-118-12).
Hooldusõiguse osas: esmalt tuleb lähtuda sellest, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Teadmata seniste kohtulahendite ja uues avalduses esitatud taotlusi, saab anda järgmist infot: kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Mõlemad vanemad peaksid hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
Hooldusõigusega seonduvat reguleerib perekonnaseadus, alates § 116 (seadus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012).
Kui on olemas kohtulahend suhtlemiskorra kohta, siis selle täitmise osas vt täitemenetluse seadustiku § 179 – lapsega suhtlemise võimaldamine (seadus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113062012002).
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo