Mis saab edasi kui lapse isa on elatisraha nõudele esitanud vastuväite ?
Elatisraha nõude suuruseks on 145 euri ja kiirmenetluse tegemisel olin nõus, et vastuväite puhul läheb asi hagimenetlusse .
Lapse isa vastuväites seisab, et kuna tema maksab meie kooselu ajal võetud eluaseme laenu( ta ise elab oma uue perega ka selles korteris sees, mis sai ostetud) ja see võtab küllaltki suure osa tema palgast siis tema on nõus maksma elatisraha 80 euri .
Ometi olen talle korduvalt teinud ettepaneku korter ühiselt maha müüa (korteri ostmisel jäime mõlemad omanikeks) kui see on talle nii koormav, kuid sellest on ta keeldunud .
Samuti saatsin talle tabeli kus olid lapse igakuised kulutused ja seal ületas summa 174 euri, pluss tabelis on sisse arvestamata sellised etteaimamatud kulutused nagu lasteaias etendused, lapse haigestumise puhul ravimid jne . Nii et tema pakutud 80 euriga ei saa ma nõustuda .
Samuti väitis lapse isa, et kuna mina saan endiselt 1/2 eluaseme laenult tagasimakstavalt intressi summast endale siis ei tohiks mul olla õigust midagi nõuda. See summa on kuskil 100 euri aastas .
Samuti väidab lapse isa et on igati toetanud last rahaliselt (eelnevalt on lapse isa maksnud iga kuu mulle pool lasteaia maksust mis on 20 euri ja pool lapse trennist, mis on 10 euri nii et siis kokku 30 euri kuus ) ja ostnud asju enda äranägemise järgi . Just see enda äranägemise järgi viis meid selleni, et soovin lapsele kõik asjad ise osta, sest tihti juhtus nii, et lapsele osteti asju mida ei olnud vaja ja vajalikud asjasd tuli minul osta . Ja kui ta väidab et on piisavalt last toetanud siis miks ei ole ta nõus maksma miinimumi mille on paika pannud seadus .
Mis hakkab nüüd reaalselt edasi toimuma ja kas pean hakkama mingeid tõendusmaterjale koguma lapse isa makstud summade või lapse kulutuste kohta ?
vastuväide
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: vastuväide
Tere,
Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetluse lõpetamist.
Kumbki pool peab üldjuhul hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et kohtul on võimalik teha järelepärimine (nt tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt; Maksu- ja Tolliametilt; krediidiasutustelt).
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla selle määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Samas on Riigikohus viidanud, et „seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus“ /viide lahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks= ... 2-1-33-11/.
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
Lisaks seadusele, ka Riigikohus on avaldanud seisukoha, mille kohaselt „lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.
Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.“ Viidatud Riigikohtu 24. oktoobri 2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 saab tutvuda siin: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks= ... 2-1-118-12.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetluse lõpetamist.
Kumbki pool peab üldjuhul hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et kohtul on võimalik teha järelepärimine (nt tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt; Maksu- ja Tolliametilt; krediidiasutustelt).
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla selle määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Samas on Riigikohus viidanud, et „seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus“ /viide lahendile: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks= ... 2-1-33-11/.
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
Lisaks seadusele, ka Riigikohus on avaldanud seisukoha, mille kohaselt „lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.
Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile.“ Viidatud Riigikohtu 24. oktoobri 2012 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 saab tutvuda siin: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks= ... 2-1-118-12.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo