Tere!
Kui isadus on tõestatud ja isa nimi lapse sünnitunnistusele kantud kohtuprotsessi tulemusena siis millisest hetkest tekib isal lapse ülalpidamiseks elatise maksmise kohustus? Kas lapse emal on õigus nõuda lapse isalt elatise tasumist aasta aega tagantjärgi ka aja eest, mille jooksul lapse sünnitunnistusel isa nimi puudus, tuginedes väitele, et isa võis või pidi teadma oma isadusest?
Elatise tasumine
Foorumi reeglid
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Juristaitab veebi digitaalsesse arhiivi kuuluvad alates 2011. aastast kuni 2023. aasta 15. maini veebi teel esitatud küsimused ja juristide poolt antud vastused. Tähelepanu! Arhiivis ei uuendata ega kaasajastata arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik tutvuda ajakohase teabega.
Isikuandmete töötlemise kohta saate lähemalt lugeda siit.
Re: Elatise tasumine
Tere,
Küsimuse õiguslik alus on sätestatud perekonnaseaduse § 108, mille kohaselt võib kohustuse rikkumise korral nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Samas – vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). St isaduse kohtuliku tuvastamisega kaasneb kohustus last ülalpidada. Enne isaduse tuvastamist tagasiulatuva elatisenõude osas on kohtupraktikas erinevaid seisukohti.
Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-36-08 avaldanud järgmise seisukoha: „Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kuid kohus saab /samas menetluses/ esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest“. Samale seisukohale on asutud 2012.a maakohtu praktikas, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (nt Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-11-38387).
Selgituseks viidatud lahendite juurde: elatisnõue esitati koos põlnvemise tuvastamise nõudega.
Teisalt on leitud, et „see, et hageja põlvnemine kostjast tuvastati alles käesoleva menetluse
käigus, ei anna alust /tagasiulatuva elatisnõude osas/ teistsuguseks järelduseks. Põlvnemise
tuvastamisel kehtib see alates lapse sünnist ja seega on lapse isal ka kohustus last ülal pidada“. Selles asjas mõistis kohus välja elatise tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aja eest (enne isaduse tuvastamist) (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-10-65392).
Seega, põlvnemise tuvastamine iseenesest ei tähenda õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohaldada on võimalik siiski teatud juhtudel PKS elatise sätted (sh elatisenõue alates hagi esitamisest ja/või vastavalt seaduses sätestatud piirangutele tagasiulatuvalt). Kui elatishagi esitamisele eelneval perioodil, sh enne põlvnemise tuvastamist, pidas last üleval üks vanematest ja täitis seega ka lapse isa eest ülalpidamiskohustust (ja teine vanem oli teadlik oma isadusest enne tuvastushagi esitamist), siis võiks kaaluda /teatud asjaolude esinemisel ja nende tõendamise võimalikkusel/ kahjunõude esitamist ja tugineda PKS §-le 108, mille kohaselt kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist on õigus nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Konkreetse nõude esitamiseks tuleks nõude vaieldavuse tõttu pöörduda siiski isiklikule konsultatsioonile õigusnõustamisele.
PS. Elatise nõudjaks kohtus (hagejaks) on laps, lapsega koos elav vanem esitab hagi lapse seadusliku esindajana lapse nimel.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo
Küsimuse õiguslik alus on sätestatud perekonnaseaduse § 108, mille kohaselt võib kohustuse rikkumise korral nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Samas – vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras (PKS § 82). St isaduse kohtuliku tuvastamisega kaasneb kohustus last ülalpidada. Enne isaduse tuvastamist tagasiulatuva elatisenõude osas on kohtupraktikas erinevaid seisukohti.
Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-36-08 avaldanud järgmise seisukoha: „Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kuid kohus saab /samas menetluses/ esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest“. Samale seisukohale on asutud 2012.a maakohtu praktikas, et kohtus isast põlvnemise tuvastamise ja samas vaidluses elatise nõudmise korral tuleb lapsele elatis välja mõista alates hagi esitamisest (nt Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-11-38387).
Selgituseks viidatud lahendite juurde: elatisnõue esitati koos põlnvemise tuvastamise nõudega.
Teisalt on leitud, et „see, et hageja põlvnemine kostjast tuvastati alles käesoleva menetluse
käigus, ei anna alust /tagasiulatuva elatisnõude osas/ teistsuguseks järelduseks. Põlvnemise
tuvastamisel kehtib see alates lapse sünnist ja seega on lapse isal ka kohustus last ülal pidada“. Selles asjas mõistis kohus välja elatise tagasiulatuvalt hagi esitamisele eelnenud aja eest (enne isaduse tuvastamist) (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-10-65392).
Seega, põlvnemise tuvastamine iseenesest ei tähenda õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohaldada on võimalik siiski teatud juhtudel PKS elatise sätted (sh elatisenõue alates hagi esitamisest ja/või vastavalt seaduses sätestatud piirangutele tagasiulatuvalt). Kui elatishagi esitamisele eelneval perioodil, sh enne põlvnemise tuvastamist, pidas last üleval üks vanematest ja täitis seega ka lapse isa eest ülalpidamiskohustust (ja teine vanem oli teadlik oma isadusest enne tuvastushagi esitamist), siis võiks kaaluda /teatud asjaolude esinemisel ja nende tõendamise võimalikkusel/ kahjunõude esitamist ja tugineda PKS §-le 108, mille kohaselt kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist on õigus nõuda tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Konkreetse nõude esitamiseks tuleks nõude vaieldavuse tõttu pöörduda siiski isiklikule konsultatsioonile õigusnõustamisele.
PS. Elatise nõudjaks kohtus (hagejaks) on laps, lapsega koos elav vanem esitab hagi lapse seadusliku esindajana lapse nimel.
Lugupidamisega
SA Õigusteenuste Büroo